Harry Potter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
70. rida:
 
* Me oleme nende [Fredi ja George'i] toast alalõpmata plahvatusi kuulnud, aga meile ei tulnud pähegi, et nad tõesti midagi t e e v a d," ütles Ginny, "me mõtlesime, et neile lihtsalt meeldib see lärm." (lk 48, kommenteerides Fredi ja George'i pilakaupade tootearendust)
* "Noh, [[haldjas|haldjad]] on ju rahul, eks ole?" ütles Ron. "Sa kuulsid, mida Winky mängu ajal ütles... "Majahaldjatel pole ette nähtud lõbutseda" ... talle meeldibki, kui teda kamandatakse..."
:"Just s i n u s u g u s e d inimesed, Ron," alustas Hermione tuliselt, "loovadki mädasid ja ebaõiglasi süsteeme, sest nad on liiga laisad, et -" (lk 108)
* Kummaline küll, kuid kui sa midagi kardad ja annaksid kõik, et aja käiku aeglustada, kipub see tänamatult hoopis kiiremini mööduma. (lk 274)
79. rida:
:"Oh, tantsid küll," kostis professor McGonagall ärritunult. "Seda ma tahangi sulle öelda. Traditsiooni kohaselt avavad eestvõitlejad ja nende kaaslased balli." (lk 333)
* ... kõiki raudrüüsid oli nõiutud laulma jõululaule iga kord, kui keegi neist möödus. See oli tõesti juba midagi, kui kuulsid tühja kiivrit, mis teadis ainult pooli sõnu, laulmas "Kõik usklikud, tulge". Majahoidja Filch pidi mitu korda Peevesi raudrüüde seest välja tõmbama, sest Peeves oli end sinna peitnud ning täitnud lauludes tekkivad pausid omaenda leiutatud sõnadega, mis kõik olid väga [[ropendamine|ropud]]. (lk 340)
* "No tõesti, Hagrid, kui sa ihkad üleüldist populaarsust, siis kardan, et sa jääd siia majakesse][[maja]kesse väga kauaks," ütles Dumbledore nüüd rangelt üle oma poolkuuprillide vaadates. /---/ "Minu oma vend Aberforth võeti kohtulikule vastutusele selle eest, et ta kasutas kohatuid loitse [[kits]]e peal. Kõik [[ajaleht|lehed]] olid seda täis, aga kas Aberforth puges peitu? Ei pugenud! Ta hoidis [[pea]] püsti ja ajas oma asju nagu tavaliselt! Muidugi ei ole ma päris kindel, kas ta oskab lugeda, nii et võib-olla see ei olnudki vaprus..." (lk 391)
* [Sirius:] Kui sa tahad teada, milline on inimene tegelikult, siis vaata hoolikalt, kuidas ta kohtleb endast allpool olevaid inimesi, mitte aga endaga võrdseid. (lk 452
* [Sirius:] Crouch võitles [[vägivald|vägivallaga]] vägivalla vastu ning andis õiguse kasutada kahtlusaluste suhtes andestamatuid needusi. Ma ütleksin, et ta muutus niisama halastamatuks ja julmaks nagu paljud mustade jõudude pooldajad. (lk 453)
* Cedricul oli tõsi taga. Ta kavatses jalutada minema sellise au juurest, mida Hufflepuffi maja polnud sajandeid näinud. (lk 545)
* [Voldemort:] Mind rebiti mu [[keha]] küljest, ma olin midagi vähemat kui [[vaim]], midagi vähemat kui kõige nurjatum kummitus... kuid siiski olin ma elus. Isegi mina ei tea, mis ma olin... mina, kes ma olen jõudnud surematuseni[[surematus]]eni viival teel kaugemale kui keegi teine. /---/ Siiski olin ma jõuetu nagu kõige väetim olevus maa peal ega suutnud end ise aidata... sest mul ei olnud keha ja iga loits, mis mind aidata oleks võinud, nõudis võlukepi kasutamist... (lk 562)
* [Voldemort:] Tule välja, Harry... tule siis välja ja mängi... see käib kiiresti... võib-olla on see isegi valutu... ma ei tea... ma pole kunagi surnud... (lk
570)
* [Vale-Moody:] Korralikke inimesi on nii lihtne ära kasutada, Potter. (lk 582)
* [Dumbledore:] Mõistmine on esimene samm leppimise suunas ja vaid leppimise abil on võimalik paranemine. Ta peab teadma, kes on sundinud teda tänaseid õudusi läbi elama ja miks. (lk 585)
* [Dumbledore Siriusele ja Snape'ile:] Te surute teineteisel kätt. Te olete nüüd ühel poolel. Aega on vähe, ning kui need vähesed, kes tõtt teavad, kokku ei hoia, pole meil kellelgi mingit lootust[[lootus]]t. (lk 613)
* [Dumbledore:] Lord Voldemortil on suur anne lahkhelisid ja vaenu külvata. Me saame võidelda sellega üksnes siis, kui ilmutame sama suurt sõprust ja usaldust. Erinevad kombed ja keeled[[keel]]ed ei tähenda midagi, kui meil on üks eesmärk ja avali südamed[[süda]]med. (lk 623)
* "Kuulake," ütles Harry kindlalt, "kui te seda ei võta, viskan ma selle minema. Ma ei taha seda ja mul pole seda vaja. Aga naermine kuluks mulle ära küll. Naermine kuluks ära meile kõigile. Mul on tunne, et üsna varsti kulub see meile ära rohkem kui tavaliselt." (lk 631, turniirivõidu auhinnaraha Fredile ja George'ile andes)