Redaktsioon: 28. juuli 2020, kell 19:57 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) 2599 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 28. juuli 2020, kell 20:11 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 386 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
3. rida: * Vanaema pööras end oma istmel aeglaselt ringi ja vaatas publiku poole. Kõik vahtisid etendust, ~~nägudel~~[[nägu]]del lummatud ilme. /---/ See siin oli tõeline. See oli isegi tõelisem kui [[reaalsus]]. See oli [[ajalugu]]. See ei pruukinud küll tõsi olla, kuid see ei puutunud üldse asjasse. * Kes iganes seda teatrit ka kokku ei kirjutanud, teadis, kuidas võlukunsti kasutada. Isegi mina usun seda, mis toimub, ning mina ju tean, et selles pole kübetki [[tõde]]. :See on siis [[kunst]], mis Hoiab Elu Ees [[peegel\|Peeglit]]. Sellepärast ongi kõik täiesti vastupidi. ** [[Terry Pratchett]], "Õed nõiduses". Tõlkinud Piret Purru ja Aet Varik. Varrak, 2001, lk 269-270 * Näitekunst on pelgalt kunst hoida suurt hulka inimesi [[köha\|köhimast]]. ** [[Ralph Richardson]], (''cit. via'' Ashton Applewhite, Tripp Evans, Andrew Frothingham (2003). "And I Quote: The Definitive Collection of Quotes, Sayings, and Jokes for the Contemporary Speechmaker". Macmillan, lk 283) * Autoriteater ja omamaisel dramaturgial põhinev teater ja rühmaautorlus on üks peamisi viise, kuidas teater üldse kunstiliigina eesti algupärast kunsti edendada saab. Teatri needuseks on tema naeruväärne esituslikkuse taak, tihti toimub teater nii, et väljaõppinud loomeinimesed tulevad kokku ja hakkavad siis koos midagi esitama, ilma midagi ise väljendamata. * Teater räägib kunsti kohta olulist, vajalikku [[tõde]] ka siis, kui näitleja ei suuda enam kehastuda, kui tema senine "tuntud headus" on viinud hetkeni, kus ta saabki teha rolle ainult kulmutööga. ** [[Meelis Oidsalu]] [https://kultuur.err.ee/915843/meelis-oidsalu-ilu-ja-konekus-ei-ole-teatris-sunonuumid Ilu ja kõnekus ei ole teatris sünonüümid] ERR, 01.03.2019 * Kui teatri põhiülesanne on uurida [[inimene]] olemist, inimsust /---/, siis peaks ka teatri enda peamine eetiline mõõt olema ennekõike inimene ja tema olemise viis. Teatrieetika keskne küsimus on seega: millist inimest teater idealiseerib? ** Meelis Oidsalu [https://sirp.ee/s1-artiklid/teater/teater-ja-vaeaertused/ Teater ja väärtused] Sirp, 05.04.2012 * Teater on kindlasti koht, kus õppida, kui lühike on inimese [[kuulsus]]; oh, kui mõelda nendele imelistele, sädelevatele pantomiiminäitlejatele, kes on jäljetult kadunud! Nüüd loobun ma ~~maagiast~~[[maagia]]st ja hakkan [[erak]]uks; ma panen ennast olukorda, kus ma võin ausalt öelda, et mul pole teha midagi muud kui õppida olema hea. [[Elu]] lõppu peetakse õigusega mõtiskluste ajaks. (lk 8) * Ma ütlen "minu [[sõber\|sõbrad]]"; aga kui vähe, kui ma järele mõtlen, on neid alles jäänud pärast teatris veedetud pikka elu. Kui sõbralik ja südamlik võib teater paista ja kui mahajäetud see võib olla. (lk 20) [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996) 31. rida: [[Denis Diderot]] * Kui teatri [[mõte]] olekski pelgalt meelt lahutav vaatemäng, võib-olla ei tasukski temaga nii palju vaeva näha. Kuid teater on [[kunst]] peegeldada [[elu]]. [[Konstantin Stanislavski]] 37. rida: [[Aleksander Herzen]] * Teater on mitte [[peegel]], vaid suurendusklaas. [[Vladimir Majakovski]] 43. rida: [[Voltaire]] * Igal inimesel on ~~mütsi~~[[müts]]i all omaenda teater, kus hargnevad sageli keerukamad draamad kui need, mida teatrites etendatakse. ** [[Thomas Carlyle]]

Teater: erinevus redaktsioonide vahel