Peeter Olesk: erinevus redaktsioonide vahel

* Kirjeldanud üht vindunud konflikti [[Johannes Voldemar Veski]] ja [[Eesti Kirjanduse Selts]]i vahel, leidis seltsi omaaegne teaduslik sekretär [[Daniel Palgi]] tagantjärele (1969), et "parem heaga herneleem kui pahaga pannkoogid". Ei oska võrrelda, sest mulle maitsevad mõlemad ega ole ma kunagi pakkunud pannkooke, mis oleksid küpsetatud vihaga[[viha]]ga või tehtud tüliks[[tüli]]ks. Viimast ma ei taha, sest see ei õilista eales.

* [[Keel]], mis soosib anonüümsust[[anonüümsus]]t ja eelistab võõrast, on äärmiselt ohtlik ainuüksi juba seepärast, et annab halba eeskuju ka väljaspool lingvistilisi raame. Halva eeskuju tulemuseks on näiteks see, kui [[pseudonüüm]]seks me oleme oma poliitikas[[poliitika]]s muutunud. Hakata otsima Eesti poliitikute omi [[sõna|sõnu]] võib olla enam kui kaelamurdev ülesanne, sest esiteks me ei tea, kust neid leida, ja teiseks võime tekitada väga kumulatiivse plahvatuse, kui seaksime kõik tegelikud või kaasautorid lavale ritta.

* Pisikeste kelmustükkide kogunedes võimegi end leida olukorras, kus jääb valida, kas [[demokraatia]] erastatakse või riigistatakse. Ma ei ütleks, et selleni on veel aega[[aeg]]a ja ruumi. Probleem pole isegi mitte enam päevade[[päev]]ade küsimus, sest ta on juba jooksvas päevakorras.

* [[Okupatsioon]]i eest tuleb alati ja üksnes hoiatada; teistsugune mõtlemisviis viib interventsiooni õigustamiseni. Meie [[ajalugu|ajaloo]] taustal või täpsemalt selle kaudu on niisugused hoiatused igal pool omal kohal. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] inimeste ja rahvastegi massilise hävitamise ja hukkumise meenutamine niisamuti. Kuid lahingute lõppemine Eesti NSV territooriumil ei tähendanud meie hävitamise ja tagakiusamise lõppu, vaid – küüniline küll – kõigest pausi relvastuse muutmiseks.

* Ohtlik on see seepärast, et [[fašism]] rajanebki võõrastel ning anonüümsetel sõnadel, mida siis juhtiv vaim kas koondab või hajutab. Me peame mõtlema ja mitte kõigest jutujätkuks sellest, et viltu veavad mõlemad arenguteed: nii see, kui me laseme endile fašismi teistel otsa ette kirjutada, kui ka see, kui me ise ei otsi alternatiivi. Tegelikult on mõlema taga [[hirm]], iseseisvuse kõige salakavalam vaenlane.