Samuel Taylor Coleridge: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'pisi|Samuel Taylor Coleridge. Portree autor Pieter van Dyke (1795). '''Samuel Taylor Coleridge''' (21. oktoober 1772 – 25. juuli 1834) oli in...' |
Resümee puudub |
||
6. rida:
<poem>
Nii, nad on läind ja ma pean maha jääma,
see pärnalehtla
head mäletada siis, kui nägemise
on
...
Aegamisi,
ah [[Päike]], vaju läände künka taha!
Ta längus kiirtes helgi, [[kanarbik]],
purpurselt!
Kuldpaistes elustuge, kauged salud!
Ja sütti [[ookean]]! Et minu [[sõber]]
võiks seista,
meel triivimas, ja silmitseda laia
kõik kehalik ja sinna tekib värve,
mis Kõigeväelist Vaimu rüütavad,
kui ta end
...
Ja kuigi juba [[nahkhiir]] vaikselt liugleb
ja enam [[pääsuke]] ei
üks üksik kumalane siiski laulab
oaõies! Nüüdsest tean, et [[Loodus]] eal
ei hülga seda, kes on tark ja puhas;
kui tahes kitsas paik, kus leidub loodust,
kui tahes tühi [[kõrb]] võib köita meeli
ning hoida
ja [[Ilu]] jaoks! ja vahel hea võib olla
lubatud hüvest ilma jääda - nõnda
hing üleneb ja saame kujutleda
41. rida:
</poem>
ja [[tuul]] ei aita teda. Valjult kõlas
On majalised heitnud puhkama,
mind jättes üksindusse, mis nii sobiv
uitmõtetele; ainsana mu kõrval
[[laps]] magab rahulikult oma hällis.
On see vast [[vaikus]]! Nõnda tumm, et häirib
ja rusub mõtisklusi kummalise
laushääletusega.
...
Mind kasvatati
muud kaunist ma ei näind kui tähed [[taevas]].
Kuid sina hakkad uitama kui tuul
[[jõgi|jõeveerel]],
[[mägi|mäe]] iidseil rüngastel, all pilvede,
mis kuju poolest matkivad nii järvi
kui mägirünkaid: nii sa näed ja kuuled
neid kauneid vorme, mõistetavaid hääli
sest igavesest
su [[Jumal]],
end kõigis asjus, kõike iseendas.
</poem>
| |||
