Rahvas: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 771 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
** [[Clifford Geertz]], "Kultuuride tõlgendamine" (1973), tlk Tanel Pern
 
* Aga kas kehva [[Eesti]] hulk ka suureks ja vägevaks võib saada? Mina ei tea, armas küsija, mis sina tõsiseks suuruseks ja vägevuseks arvad. Minu mõtted sest on järgmised. Suurus ja vägevus on kahesugune rahvaseltsidel. Mõned on suured hingede arule ja vägevad poliitika väljal. Sedaviisi suureks eesti rahvas küll iialgi saada ei või. Tõine suurus ja vägevus on suurus ja vägevus vaimu asjades ja haritud elo poolest. Ka terve rahvas võib sedaviisi vaimu asjades ja haritud elo poolest tõeste suur ja vägev ja tõistele hapu taignaks olla, kes elo elama ajab. Sellesarnasest suurusest ja vägevusest ka oma jago osa saada pole ka eesti rahvale keelatud, kui aga ise tahame ja nimelt mehise meelega tahame.
* Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!
** [[Jakob Hurt]], [https://blog.stat.ee/tag/maailm/ kõne "Meie koolitatud ja haritud meestest" Helmes], vkj (?) 6. juuli 1870
** [[Jakob Hurt]]
 
* Võib-olla on tõesti edukad just need rahva(killu)d, kelle keel on tuunitud peegeldama just nende ümber lokkavat [[loodus]]t, kohalikku [[kliima]]t ja maastiku eripära, et teise keele kandjad ei kohaneks selles keskkonnas korralikult?
2358

muudatust