Maag (Fowles): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''"Maag"''' on [[John Fowles]]i esimene romaan, kuid ilmus alles pärast romaani "Liblikapüüdja" suurt edu. Fowles hakkas seda raamatut kirjutama 1950. [[aasta]]tel, osaliselt toetudes isiklikele kogemustele, mis ta sai inglise [[keel]]e õpetajana Kreeka saarel Spétsesel.
* Nagu kõik [[inimesed]], kes [[oma]] ametis päris õiget mõõtu välja ei anna, ülehindas [[isa]] näivust ja tühiseid igapäevaseid üksikasju; intellekti asenduseks oli ta endale varunud suurtäheliste võtmesõnade arsenali, kuhu näiteks kuulusid Distsipliin, Traditsioon ja Vastutustunne. Kui ma vahel julgesin talle vastu vaielda - ja seda juhtus väga harva -, siis kahmas ta jalamaid mõne seesuguse nõiasõna ja virutas mulle sellega pähe, nagu ta ka oma alluvaid
* [[Küünilisus]] maskeerib alati vaid võimetust asjaga hakkama saada.
* Tajusime kohmetust, mida meis mõlemas äratas vihje [[laps|lastele]]. Mitte [[seks]] pole see, mis meie ajastul ühtepuhku oma inetut lõusta näitab, vaid [[armastus]].
* Eks ole [[luuletaja]] ja seda enam veel küüniku kõlbeline kohus olla kõlvatu?
*
*
* Teie välise
*
* Viisakused maskeerivad alati vaid tahtmatust tunnistada mingit uut võõrast
* [[Kohusetunne]] pole enamasti mitte midagi muud kui teeseldud veendumus, et tühistel asjadel on oluline tähtsus.
* Märkamine ei ole
* Kui [[põrgu]] on olemas, siis niisugune ta on. Ei leeke ega harke. Vaid paik, kus tervele mõistusele vähematki võimalust ei anta.
30. rida:
** Kommentaar [[Adolf Hitler|Hitleri]] kohta
* Igaüks meist on saar. Kui see poleks nii, läheksime jalamaid [[hull]]uks. Neid saari ühendavad
*
* Keegi ei suuda armuda viie sekundiga; kuid piisab vaid viiest sekundist, et panna sind armumisest unistama.
* Minu arvates võime vist päris üksmeelselt väita, et kui [[Jumal]], olgu ta kes tahes, lõi kogu universumi ainult selleks, et meile [[teoloogia]] õppetundi anda, siis pidi tal nii huumorimeelest kui fantaasiast kõvasti puudu jääma.
* Kumba sa rüüpad? [[Vesi|Vett]] või lainet?
* Mitte kõiki inimvõimeid pole vaja avastada; mõningaid on vaja taasavastada.
* Intelligentsust on õieti kolm sorti: mõni [[inimene]] on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; teine on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; kolmas aga on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes.
* Kontrollitavus on reaalsuse ainus
* Asi on nimelt selles, et müsteeriumis peitub [[energia]]. See süstib energiat igaühesse, kes püüab lahendust leida. Kui te teete müsteeriumi
* Kõik tõelised [[naine|naised]] teavad, et kõik sügavamõttelised Jumala definitsioonid on olemuslikult [[ema]] definitsioonid.
* [[Elu]] on igavene ootus, et sulle antaks aina rohkem, seda ihkab kõige labasem vürtspoodnik, kõige peenetundelisem müstik.
* Tuleb ette olukordi, kus lohutus üksnes ohustab
* Ükskord palju hiljem ma mõistsin, miks mõned mehed, näiteks võidusõitjad ja teised nendetaolised muutuvad kiiruse narkomaanideks. Meie hulgas on inimesi, kes eales ei näe [[surm]]a enda ees, vaid alati ainult selja taga: see varitseb igas peatumise ja järelemõtlemise hetkes.
* Inimeste meeldivus on [[illusioon]], millega me peame leppima, kui tahame [[ühiskond|ühiskonnas]] elada.
* Iga õige
* Mehed armastavad [[sõda]], sest see lubab neil näidata, et nad ajavad tõsist asja. Nad nimelt arvavad, et kui mitte muidu, siis vähemalt sõja ajal ei tohi naised nende üle naerda. Sõjas võivad nad naise tahteta objekti staatusse alandada. Selles seisnebki põhiline sugudevaheline erinevus. Mehed näevad objekte, naised näevad objektidevahelisi suhteid. Kaaluvad, kas objektid vajavad teineteist, armastavad teineteist, sobivad teineteisega. See on üks eriline tundedimensioon, mis meil meestel puudub, ja mille tõttu [[sõda]] on iga tõelise naise [[silm]]is tülgastav - ja absurdne. Tahate, ma ütlen teile, mis sõda on? Sõda on psühhoos, mida põhjustab võimetus näha suhteid. Meie suhteid ligimestega. meie suhteid majanduslike ja [[ajalugu|ajalooliste]] oludega. Ja eelkõige meie suhteid olematusega. Surmaga.
* Üks meie ajastu suurimaid eksitusi on arvamus, et natsid tulid
* [[Saksa keel]] on [[surm]]a suhtes seesama mis [[ladina keel]] usulise rituaali suhtes - ülimalt asjakohane.
68. rida:
* Teie olete inimene, kes ei mõista, mis [[vabadus]] on. Ja mis peaasi, mida paremini te seda mõistate, seda vähem teil seda on.
* Iga surm esitab ellujäänuile ränga süüdistuse [[kuritöö|kuriteole]] kaasaaitamises; iga surm on isemoodi, selle [[süü]] kustutamatu, selle [[kurbus]] surematu; heledaist juustest käevõru ümber luu.
* [[Ilu]] on lihtsalt midagi niisugust, mis käib hinna sisse. See on nagu paber, millesse pakitakse [[kingitus]], mitte kingitus
* Sa avastad, et meie oleme kah inimesed. See ehmatab sul pasa lahti.
|