Peoleo: erinevus redaktsioonide vahel

* Kui Vanaisa oli selle karistuse täide saatnud, näeb ta üht hilpharakat oksalt oksale lendamas, kes oma ilusat ülikonda laseb [[päike]]sepaistes läikida ja oma muretut laulukest[[laul]]ukest vilistab. „Kehkenpüks vihmakass,“ hüüab ta temale, „kas sul pole midagi muud teha kui eputada?“ — „Vanamees,“ ütles see, „[[töö]] on must, ega mina või oma kuldkollast kuube rikkuda ja hõbekarva pükse mustaks teha, — mis sa ise selle kohta ütleksid?“ — „Sina riidenarr!“ hüüab Vanaisa pahuralt, „siitpeale olgu sul mustad [[püksid]] ja [[karistus]]eks ei pea sa oma janu kunagi [[jõgi|jõest]] kustutama, vaid lehtedelt veepiisku jooma. Oma lustilist laulu pead sa ainult siis vilistama, kui teised [[loom]]ad varjule poevad ja läheneva [[äike]]se ees hirmu[[hirm]]u tunnevad.“

* Ma olen juba vana — olen kolmekümne seitsme aastane. Imelik, et ma sellele varem üldse ei mõelnud. Kuhu kadusid need aastad[[aasta]]d? Kunagi mängisin muretult nagu [[rohutirts]], laulsin nagu peoleo. Jumalaga, Oriolus! Jumalaga ka, David de Galles — romansside ja ballaadide laulja, lauto- ja vioolamängija!