Redaktsioon: 5. august 2020, kell 00:24 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. august 2020, kell 14:38 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 387 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:E.V.Pavlov_by_Repin.jpg\|pisi\|Ilja Repin. Kirurg Jevgevi Pavlov operatsioonisaalis (1888)]] [[Pilt:Jan_Steen_-_The_Doctor's_Visit_-_WGA21714.jpg\|pisi\|Jan Steen. Arsti visiit. ~1660]] '''Arst''' ehk '''tohter''' on inimene, kes ravib teisi inimesi. Tänapäeval teevad arstid seda üldjuhul, parandades [[organism]]is [[haigus]]te või vigastuste tõttu tekkinud talitlushäireid või aidates neid ennetada teaduslike meetodite ehk [[meditsiin]]i abil. Teisi ~~loomi~~[[loom]]i ravib tavaliselt [[loomaarst]] ehk tõpratohter. * Arstid ei tea midagi! ** Polkovniku lesk, [[Juhan Smuul]]i [[Polkovniku lesk\|samanimelise näidendi]] [[Hüpohondria\|hüpohondriline]] tegelane * Kui oleks nii, et arst peaks vastutama iga haige [[elu]] eest, siis ei oleks meil üldse arste. ** [[Karl Ristikivi]], "[[Nõiduse õpilane]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 149 * On niisiis mõistetav, et mida kaugemale ma õpingutega jõudsin, seda sügavamalt tundsin, kui vähe ma [[teadmine\|tean]]. Nii küllap ongi, et arst on valmis alles siis, kui ta alandlikult enda ees tunnistab, et ta tegelikult mitte midagi ei tea. Seda ei maksa asjasse pühendamatule siiski öelda, sest on kõige tähtsam, et haige usub arsti ja usaldab tema oskusi. ~~see~~See on kogu ravimiskunsti alus, millele toetuda. Seetõttu ei tohi arst iial [[viga\|vigu]] teha, sest vigu tegev arst kaotab oma maine ja kahjustab ka teiste arstide mainet. Seetõttu ka rikaste ~~majades~~[[maja]]des, kuhu kutsutakse keerulist juhtumit uurima pärast esimest veel kaks või kolm arsti, vaikivad ametivennad esimese arsti eksituse meelsamini maha, selle asemel et eksitus kogu arstkonna [[häbi]]ks avalikuks teha. Nii öeldaksegi, et arstid matavad oma ravialuse üheskoos. ** [[Mika Waltari]], "Sinuhe" * "Arvan, et ma kuulsin kedagi mainivat sellist [[sõna]] nagu "arst"," ütles [[koer]]. "Ma ei tea, mis see arst on." :"See on keegi, kes teeb teiste inimeste ~~kehad~~[[keha]]d terveks," seletas Joy. "Parker sai vigastada." :"Ah soo," vastas koer, "või selles on asi. Niisugune mõiste on meil ka olemas, aga meil käib kõik kahtlemata teistmoodi. See on lausa hämmastav, kui palju ühesuguseid tulemusi on võimalik saavutada sootuks erinevate meetoditega." * [[Clifford D. Simak]], "Libainimesed", tõlkinud ja järelsõna [[Krista Kaer]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 171 19. rida: [[Tulevik]]u arstid ei anna ravimit, vaid õpetavad patsienti kandma hoolt inimkeha eest toitumise ning [[haigus]]te põhjuste ja ärahoidmise teel. :Võib-olla leitakse isegi [[vanadus]]e pisik. Ma ei ennusta seda, kuid võib-olla saab pikendada inimelu ~~[[loom]]ade~~loomade elu arvelt. :Kirurgia, toitumine, antiseptikud - need kolm on tulevikus [[inimkond\|inimkonna]] [[tervis]]ele eluliselt tähtsad. Haiguste [[probleem]]ide kallal pole kunagi juurelnud nii palju võimekaid aktiivseid mõistusi kui praegu ning kõik nende avastused kalduvad ühe lihtsa [[tõde\|tõe]] suunas - et [[loodus]]t ei saa parandada. [[Thomas Alva Edison]]; ''cit. via'' "Wizard Edison", The Newark Advocate (2. jaanuar 1903), lk 1 27. rida: ** "[[Inspektor Morse]]", osa 26, 7. hooaeg, "Deadly Slumber" * Kukulinn ja ta elanikud olid nalja märklauad, ükstükk juba sellepärast, et tal nii tore [[nimi]] oli. Räägiti [[linn]]a lossidest, uulitsatest, "vurledest", alevi ja südalinna rahvast. Linnas oligi ka midagi, mida terves vallas mitte: käekatsujad, roosi ehk elitingi sõnade mõistjad, kupulaskjad, nikastuse-arstijad ja [[jalg\|jala]] lahasse panijad. Linna arstid olid otsitud, aga muidugi ainult üksi sel korral, kui [[häda]] majas oli. ** [[Juhan Liiv]], "[[Vari (Liiv)\|Vari]]"

Arst: erinevus redaktsioonide vahel