Redaktsioon: 23. juuli 2020, kell 22:33 vaata lähteteksti Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 976 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 5. august 2020, kell 16:34 vaata lähteteksti Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 976 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
13. rida: * Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju. (EVS) * Aeg koolitab. (EVS) * Aeg kuivatab märja [[maapind\|maa]] ja pillutab ~~pisaraid~~[[pisar]]aid. (EVS) * Aeg küpsetab asju. (EVS) * Aeg lõpetab ~~leinapäevad~~[[lein]]apäevad. (EVS) * Aeg maksab [[raha]]. (EVS) * Aeg on [[õnn]]e asutaja. (EVS) 114. rida: * Ega [[leib]] ole võsast võetud ega kase oksist katkutud. (EVS) * Ega Liisa Liisut tunne. (EVS) * Ega [[maapind\|maa]] vilja sigata, vaid [[taevas]]. (EVS) * Ega magajale kassile [[hiir]] suhu jookse. (EVS) * Ega [[mari]] enne maha lange kui küpseks saanud. (EVS) 161. rida: * Ei maial ole osa ega näljasel leent. (EVS) * Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu [[süda]]mes. (EVS) * Ei märjale [[maapind\|maa]]le ole vett vaja. (EVS) * Ei [[naine]] naljalt teist lähe kiitma. (EVS) * Ei ole ette öeldud, mis takka tuleb. (EVS) 339. rida: * Hoolsam kodu, [[au]]sam ahju peal. (EVS) * Hukka läinud [[hea]]d humalad, [[kahju]] kalleist linnastest. (EVS) * Hulga [[vahemaa\|maa]] peal läheb [[tihane]] mõtuseks. (EVS) * Hulgusel [[kodu]] kõikjal * Hulk kokki, lahja leem. (EVS) 381. rida: * Iga (kõik) katsetöö on raske. (EVS) * Iga lind haub oma [[muna]], kägu võtab teise oma. (EVS) * Iga [[maapind\|maa]] (põld) ei kanna igasugust vilja. (EVS) * Iga [[mari]] pole maasikas. (EVS) * Iga [[pill]]i järele ei saa tantsida. (EVS) 525. rida: * Kali, ära kääri üle jõu (ääre)! (EVS) * [[Kana]] otsid, [[muna]] kaotad. (EVS) * Kandjal ei puudu [[maapind\|maa]]d ega sõudjal vett. (EVS) * Kannatajal ikka kaks otsa. (EVS) * Kannatus võidab kõik. (EVS) 672. rida: * Kes pandib, see sandib. (EVS) * Kes piskuga ei mõista elada, ei saa paljuga ammugi läbi. (EVS) * Kes pole hoonet ehitanud, mõtleb ~~seinad~~[[sein]]ad [[maapind\|maa]]st kasvavat. (EVS) * Kes pärast [[naer]]ab, naerab kõige paremini! (EVS) * Kes põhja joob, poja saab. (EVS) 704. rida: * Kes varga eest võib seista. (EVS) * Kes viimasena naerab, naerab paremini * Kes virga vilja sööb, kui laiska [[maa]] peal ei ole. (EVS) * Kes võib ilmasuu ja rahva mokad (keele) kinni panna. (EVS) * Kes [[õigus]]t laidab, teotab iseennast. (EVS) 753. rida: * Kopik hoiab rubla. (EVS) * Kopiku eest asja, rubla eest kära. (EVS) * Kord käi ümber toa, oled targem kui see, kes [[maapind\|maa]]s istub. (EVS) * Korja õigel ajal, - siis võtta häda-ajal. (EVS) * Korra kuri ikka kooleb, halb hauda läheb. (EVS) * Kosuta [[põld]]u, siis annab [[leib]]a. (EVS) * Kubjas on keskel (= [[kõht]]). (EVS) 816. rida: * Kuidas [[käsi]] teeb, nõnda kael kannab. (EVS) * Kuidas looma toidad, nõnda ta veab. (EVS) * Kuidas [[riik\|maa]], nõnda marjad (mood). (EVS) * Kuidas maa, nõnda [[usk]]. (EVS) * Kuidas [[mees]], nõnda palk. (EVS) 840. rida: * Kuninga juures suur kui heinakuhi; saab siia, ei saa piipu panna. (EVS) * Kurbus sööb [[süda]]nt nagu rooste rauda. (EVS) * Kured lähvad, kurjad [[ilmad]]. Haned lähvad, hallad [[maapind\|maa]]s. Luiged lähvad, [[lumi]] taga. * Kurg toob kevadel uued saapad. (EVS) * [[Kuri]] ei karda [[Jumal]]at ega inimesi. (EVS) 850. rida: * Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata. (EVS) * Kuri võtab kulbist, [[paha]] pajast. (EVS) * Kuriteo hääl käib [[maapind\|maa]]d ja mered läbi, [[heategu]] jääb vaese [[saun]]a. (EVS) * Kurja hea vastu on [[maailm]]a viis. (EVS) * Kurja [[keel]]e eest ei pääse kuhugi. (EVS) 1065. rida: ==M== * Ma tahan sind kiita tühjas [[kirik]]us ja kuivas [[kõrts]]is. (EVS) * [[maapind\|Maa]] katab kõik kõverused kinni. (EVS) * Maa (mulla) põues magus magada. (EVS) * Maad küntakse mitu korda, seemet [[külv]]atakse üks kord. (EVS) 1117. rida: * Mehi ei pea loetama, vaid kaalutama. (EVS) * Merel silmad, metsal kõrvad. (EVS) * Meretagune tuleb, ei tule [[maapind\|maa]]-alune. (EVS) * [[Meri]] tapab [[noor]]e mehe, kare katkestab noore härja. (EVS) * [[Mesi]] karu lõksu meelitab. (EVS) 1229. rida: * Mütsiga annad, mütsita käi kätte saamas. (EVS) * Mägi ei saa mäega kokku, [[inimene]] saab ikka inimesega. (EVS) * Märjal [[maapind\|maa]]l pole [[vihm]]a vaja. (EVS) * Mõisas lase [[käsi]] käia. (EVS) * Mõistlik [[mees]] ei pane enne [[õhtu]]t mütsi peast ära. (EVS) 1293. rida: * Nutab mullist [[naer]]u. (EVS) * Nutused [[vihm]]a [[lapsed]], ei nuta kuiva lapsed. (EVS) * [[Nüüd]] elavad kõik suure võimusega [[maa]] ~~pael~~peal. (EVS) * Nüüd on kits kotis ja sarved väljas. (EVS) * Nüüd on konn künka otsas. (EVS) 1349. rida: * Oma [[leib]] kõige magusam. (EVS) * Oma leib toidab, oma ramm toedab. (EVS) * Oma [[maa]] maasikas, võõras maa mustikas * Oma pesa kuldne pesa. (EVS) * Oma põld, oma põrsas. (EVS) 1392. rida: * Paha [[keel]] tõstab tüli. (EVS) * Paha [[mees]], parem [[õnn]]. (EVS) * Paha [[siga]], mitu viga: küll kärss kärnas, küll [[maapind\|maa]] [[külm]]and * Paha siga, mitu viga: kärss kärnas, [[maapind\|maa]] külmand ja ohakad torgivad * Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt. (EVS) * Paks seeme kaotab, harv seeme kasvatab. (EVS) 1555. rida: * Põllu nägu näitab põllumehe tegu. (EVS) * Põllumees magab, põld kasvab, ametmees magab, [[amet]] seisab. (EVS) * Põrm ei lahku [[maapind\|maa]]st. (EVS) * Põua jäljed paranevad, [[vihm]]a jäljed ei parane. (EVS) * Põua [[lapsed]] naeravad, vihma lapsed nutavad. (EVS) 1671. rida: * Seni [[poeg]] poeg, kui naise võtab. (EVS) * Seni põlv põlvekene, kui pole [[suu]]l sulgejada ega [[keel]]el köitjada. (EVS) * Seni võtab lühike marja [[maapind\|maa]]st, kuni pikk kummardab. (EVS) * Sepapajas ja veskikojas ajatakse kõige magusamad jutud * Sepik sööb [[vana]] leiva ära. (EVS) 1857. rida: * Teise tööst ei tüdi keegi ega väsi võõra [[vaev]]ast. Ehk kes teise jne.. (EVS) * Teise valu kivi küljes ([[häda]] puu küljes). (EVS) * Teisel [[riik\|maa]]l teine viis. (EVS) * Teises peos [[naer]], teises [[nutt]]. (EVS) * Teistele anna kõik andeks, enesele mitte! (EVS) 2115. rida: * [[Viha]] ei kõlba asjaajajaks. (EVS) * Viha laastab linnad ja põletab puud. (EVS) * Viha viib vilja [[maismaa\|maa]]st, [[kadedus]] [[kalad]] merest. (EVS) * Viha võtab vilja põllult, pahandus [[suu]]st palukese. (EVS) * [[Vihm]]a käest räästa alla 2264. rida: * Ära taha uhke olla, parem taha puhas olla! * Ära tantsi enne kui veel pulmas pole! (EVS) * Ära tõsta nina pilvini ega kummarda kukrut [[maapind\|maa]]ni! (EVS) * Ära unusta turule minnes [[silm]]i koju! (EVS) * Ära usu hundi juttu, hundil on [[hull]]ud jutud, karul kõned kavalad! (EVS)

Eesti vanasõnad: erinevus redaktsioonide vahel