Tarkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
** [[Jacques Maritain]]. "Filosoof ühiskonnas". Tõlkinud [[Mart Raukas]]. Looming 1987 nr 8, lk 1085-1088
* Ja ma pühendasin oma
:Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab [[teadmine|teadmisi]], see lisab [[valu]].
** [[Koguja raamat]], ptk 1, salm 17-18
* Siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu [[valgus]] on pimedusest kasulikum.
**
* Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta [[nägu]] ja ta näo karmus muutub.
**
* Tarkus on parem kui [[jõud|ramm]], aga [[vaesus|vaese]] tarkust põlatakse ja tema [[sõna|sõnu]] ei võeta kuulda.
** [[Koguja raamat]], ptk 9, salm 16
ABRAHAM: [[Inimene|Inimestel]] on väga imelik, väga ohtlik omadus: tahtmine targemaks saada. Teistel [[loom]]adel sihukest kihku ei ole. [---] Nende [[aju]] käsutab neid mõistlikumatele asjadele: [[söömine|süüa]], sigida, mõni väike meelelahutus vahel sekka kah, seegi rohkem [[sarv]]ede proovimiseks.
* [[Enn Vetemaa]], "[[Jälle häda mõistuse pärast]]" (1975), I vaatus, I pilt, lk 15
30. rida:
* Igaüks takka tark, ette ei tea keegi.
* [[Inimene]] läheb [[aasta]] vanemaks, kaks targemaks.
*
* [[Kahju]] teeb targaks.
* Kel kavalust, sel tarkust.
42. rida:
* Mida pikem juus, seda lühem mõistus.
* Mida vanemaks lähed, seda targemaks saad.
* Mõistlik mõistab, aruline saab aru, [[rumalus|rumal]] katsub käpuga.
* Mõistlikkude vahel [[pea]]b õlekõrs vastu, aga jõledad kisuvad raudahelad katki.
* Mõistsid alata, mõista lõpetada.
| |||