Venedikt Jerofejev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
10. rida:
* Niisiis, nüüd teatan ma pidulikult: oma elupäevade lõpuni ei võta ma ette midagi sellist, millele võiks järgneda minu [[edutamine|edutamise]] kurva kogemuse kordamine. Jään alla ja sülitan alt üles teie [[karjäär]]iredelile. Igale redelipulgale ühe süljeläraka. Et mööda seda üles ronida, peab olema kartmatu ja laitmatu itske või siis pealaest jalatallani puhtast terasest taotud pederast. Mina pole ei üks ega teine. (lk 31)
* Ta jõi ja viskas seljast mingi ülearuse hilbu. "Kui ta peaks veel midagi viskama, kui ta peaks selle ülearuse järel ka pesu seljast viskama, hakkab maa värisema ja [[kivi]]d kisendavad!..." (lk 43-44)
* Ja nagu [[taevas]] ja [[maapind|maa]] - tema kõhu kumer kuppel. Kui ma seda esmakordselt nägin, pidin meeleliigutusest peaaegu ulguma hakkama, läksin täitsa segi. Ja kõik läks segi, [[roos]]id ja [[liilia]]d ja käharad kiharad - niiske, ligitõmbav sissekäik [[Eeden]]isse, mälukaotus ja punakuldsed ripsmed! (lk 45)
* Proovisin ükskord üles lugeda kõik ta õndsalikud õnarused, aga ei suutnud, jõudsin kahekümne seitsmeni, siis nõrkesin, lonksasin subrovkat ja jätsin arvepidamise katki. (lk 45)
* Aga nüüd pole muud kui vaid elada ja elada! Oo, elu pole üldse [[igavus|igav]]! Igav elu oli ainult [[Nikolai Gogol]]il ja kuningas [[Saalomon]]il. (lk 47)