Johanna Ross: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
* Arvustust loevad teised kriitikud, arvustatav autor ning võib-olla veel mõni juhuslik lugeja. Seejärel on tema [[aeg]] läbi. Ta variseb kokku, vajub hunnikuks, moodustab maas loigu, voolab laiali ning järgmisel aastal ei mäleta teda enam keegi. Kriitikul on aga karmanis vaimustav [[teadmine]]: ta suudab lugeda raamatut ja selle tulemusel midagi tunda, kuid ühtlasi seda enam-vähem varjata, nagu viisakas seltskonnas kombeks.
** [https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/pudrust-kujude-valmistamise-opetus/ Pudrust kujude valmistamise õpetus. Laureaadi kõne Ants Orase nimelise kirjanduskriitika auhinna kättesaamisel]. Sirp, 11. detsember 2015
* Ühelainsal [[Tammsaare]]l, [[Milan Kundera|Kunderal]], [[Thomas Mann|Mannil]] või [[Dostojevski]]l on loomulikult õigus kirjutada täpselt nii, nagu nad kirjutasid. Liiatigi peetakse kirjanduse üheks oluliseks omaduseks seda, et see võimaldab meil vahetada vaatepunkti, heita pilk sisse teiste ellu – nii peaks ka veendunud feministil olema huvitav sisse vaadata veendunud šovinisti hinge, eriti kui seda on meisterlikult kujutatud. Kuid neil suurkujudel on õnn ja õnnetus esindada [[kirjandus]]t kui institutsiooni. Ja kui vaadata kirjandusloolist kaanonit, on see tõepoolest nii mehekeskne, et pea hakkab lausa pööritama.
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/aus-tuleb-olla/ Aus tuleb olla! Intervjuu Pille-Riin Larmile]]. Sirp, 11. detsember 2015
* Ammu on surnud [[müüt]] hajameelsest professorist, kes elab ainuüksi oma geniaalsete [[mõte]]te maailmas. Teadlane peab praegu olema elukunstnik, suur kombinaator, kel pärast napigi [[raha]] kokkukraapimist tuleb seda loominguliselt laiali venitada, seejärel aga selle kohta loominguliselt vassida.
| |||