Redaktsioon: 10. august 2020, kell 12:56 redigeeri Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 386 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. august 2020, kell 13:03 redigeeri eemalda Pseudacorus (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 36 386 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: Kristiina Ross (neiuna Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija. :Tema eestinduses on ilmunud [[Blaise Pascal]]i "Mõtted", [[Michel de Montaigne]]'i "Esseed", [[Pierre Choderlos de Laclos]]' "Ohtlikud suhted", teoseid markii de Sade'ilt, Rousseault ja teistelt, lisaks sellele on Ross tõlkinud heebrea ~~luulet~~[[luule]]t ning tegelnud eestikeelse piiblitõlke ajalooga. :Kristiina Ross on [[Jaan Kross]]i ja Helga Krossi tütar, ta on abielus muusikateadlase [[Jaan Ross]]iga, nende tütar on [[Johanna Ross]]. * Arvatavasti saab ka [[teadlane\|teadlasi]] aretada ja peabki aretama. Praegu seda ju tehaksegi, ainult et väga sihikindlalt just süvenemisele vastassuunas, eklektilisuse ja pealiskaudsuse poole. Kogu tülgastuseni paljuräägitud projektipõhisus lihtsalt sunnib niisuguse suhtumise peale. Oskus kõike lennult haarata, pidevalt ümber orienteeruda ja uute olukordadega kohaneda on kindlasti oluline ja tarvilik [[kunst]], aga see võiks jääda ettevõtluse, [[äri]] jms asjaliku tegutsemise maailma. * Mina olin noor ja uljas ja peaaegu lootsin sellise väljaandega [„Heebrea keele õpik algajatele” (1985)] näiteks meie instituudi tollast direktorit Endel Sõkla natukene ärritada. Sõgel kahjuks ei pannud väljaannet üldse tähele. Ja praegu vaadates ei kannata see õpik metoodiliselt muidugi üldse mingit kriitikat, autoriõiguste jälgimise poolest samuti mitte, sest eks ma vähemalt oma osa kirjutasin lihtsalt saksakeelsete grammatikate pealt kokku. * Praegu süvenev suhtumine, et [[inglise ~~keeles~~keel]]es on võimalik kõigest osa saada, on eksitav lihtsustus. Igal humanitaaril võiks olla vähemalt üks oma mitteinglise- ja mitteemakeelne [[kultuur]], mida ta veidike tunneb, et laiemast pildist üldse mingit ettekujutust saada. Ja tajuda, et [[emakeel]] ja inglise keel on kumbki ainult üks võimalus asju näha. * [[Läti]] kultuurilugu tundmata on praktiliselt võimatu eesti kultuuriloos toimunut millegagi suhestada. * ... üldiselt on tõlgitava ja [[tõlkija]] vastastikuste suhete kohta väga raske öelda, kumb kummaga manipuleerib. Montaigne on sedagi öelnud, et teadmised erinevad igasugusest muust kaubast selle poolest, et teisi asju saab inimene endale soetada ja alles pärast soetamist otsustada, kas ta seda kasutab või mitte, aga kord juba soetatud teadmisest pole enam kuidagi võimalik lahti saada. Mingis mõttes ~~ideed~~[[idee]]d ja mõttevoolud nagu kasutaksid meid eluspüsimiseks, paljunemiseks ja arenemiseks ära, mitte vastupidi. * Järjepidevusele ja kompetentsi katkematusele rajatud tegevusi tuleb kirjeldada, nagu koosneksid need erinevatest, omaette alguse ja lõpuga tükkidest. Selline vassimine ja valetamine on kurnav. * Samas, ega ingliskeelsed ülevaated ju lausa kuradist ei ole. Neid on kindlasti vaja vahekokkuvõtete ja tutvustustena. Küsimus on lihtsalt proportsioonis ja selles, mis on primaarne. Eesti humanitaarias peaks eestikeelne uurimus kindlasti ülimuslik olema. Sellel alal peaks mõtlema eesti keeles, kui me ei taha iseennast eksootiliseks objektiks taandada.

Kristiina Ross: erinevus redaktsioonide vahel