Nikolai Baturin: erinevus redaktsioonide vahel

* Selles ebaproportsionaalses maailmas püüti siiski ka midagi ära teha - ehitati proportsionaalselt lasteaedadega kasarmuid ja hullumaju. Väikerahvaid hävitati nagu [[sääsk]]i, ent mitte korraga, jalghaaval, tiibtükil; nende pinin salvestati magnetofonilindile - üldiseks osasaamiseks. (lk 103)

* Ootamata oma [[surm]]a, nägi ta selle olemust: surm oli seesama [[uni]], ainult ärkamine polnud [[hommik]]usse, vaid [[igavik]]ku... Tunnetades [[puu]]de mõtteid, adus, et on olemas inimese saatus ja on olemas puude saatus, ja milleski on need sarnased ka peale selle, et sünnivad seemnest, saadavad teineteist kätkist sargalaudadeni ja saavad kõduks. - See sarnasus oli mõlemate, inimeste ja puude oskus jutukalt vaikida. (lk 113)