Tee (jook): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
* [[Eestlased|Eestlaste]] kohta ei saa kuidagi öelda, et me seisame hiiglaste õlgadel, vaid täpsem on, et me püsime sõraliste abaluudel. [[Hirm]] [[lehm]]a ees tegi eestlasest [[inimene|inimese]]. Aja jooksul oleme vargsi üle võtnud isegi mõned veiste kombed. Näiteks kõrte närimine on väga eestipärane tegevus. /.../ Kui [[inglased|inglane]] rüüpab teed, siis meie paneme kuivalt.
** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika". Välgi metsad, 2015, lk 180-181
 
* Ta jõi kõrvetavat teed nagu veeldunud päikest, mis soojendas ihu ja helgendas ta hinge hämaraid võlve. Ta jõi teed ja mõtles, mida võiks veel juua, kui poleks teed, seda panatsead, seda avarilma inimeste kahjajooki - ta mõtles, et siis võiks juua teed.
** [[Nikolai Baturin]], "Kuningaonni kuningas". Tallinn: Eesti Raamat 1973, lk 120