Nikolai Baturin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
49. rida:
* Miski ei väsita nii, kui absoluutne tegevusetus ja ülitublidus. (lk 118)
* Kuulatas [[lõke]]te sõrmenaksutamist ja pakase puust puusse läkitatud sõnumit, vahtis öisesse taevapreeriasse, kus kollastes hüäänisilmades elas miljoniaastane [[kurjus]]. Mis oli selle kõrval inimpõlvkondade kurjus ühitatultki?! Ta mõtles hea ja kurja suulatest [[läte]]test ja nende suudmemaast. Ta mõtles, et inimestega pole kerge, ent nendega peab läbi ajama, iseendaga peab läbi ajama./---/ Kui kaugel peab olema, et inimest vaadata? /---/ Kui sellelt kõige kaugemalt Vardatähtedest, mis paistab nagu minuskel majusklite hulgas. /---/ See peaks olema tohutu kaugel ja need peaksid olema [[jumal]]a [[silm]]ad, et näha inimest, kes ta on, mitte kellena ta paistab iseenda tipult. (lk 121)
* Ta otsiks asjata ühtki värvimata pinki, et libistada käega üle puidu sileda elavataolise toime; nad värvivad seal kõike - huuli ja puitu, ja ütlevad, et see on ilus ja kaitseb lagunemise eest. (lk 122)