Nikolai Baturin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
61. rida:
* Ta läheks peatänavat mööda südalinna poole, omaette arutledes, kas linnal ongi [[süda]]nt. Hilisõhtune tänav oleks nagu hilisõhtune [[jõgi]], kes on oma kaldad pähe õppinud. (lk 134)
* "Tsivilisatsiooni vaikus," mõtleks ta, "see ongi müra. Kust leida siin ühtegi vaikusesaarekest?... Vahest ainult mõnes vaikelus," mõtleks ta. (lk 134)
* Elul, mis puutub inimest kogu pinnaga, on surmaga vaid üks puutepunkt. Ja kui see tüütavalt kaua viibib, siis tuleb see endal panna, sest parem on saada kohe ehtsasse, kui rohuretseptide surilinasse mähitud. (lk 140)