Albert Schweitzer: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Albert Schweitzer''' (14. jaanuar 1875 Kaysersberg, Elsass-Lotring, Saksa keisririik – 4. september 1965 Lambaréné, Gabon) oli saksa [[filosoof]], filantroop, teoloog, arst, organist ja misjonär. Ta sai 1952. [[aasta]]l Nobeli preemia.
 
* [[Sõber]] kuuleb minu [[süda]]me laulu[[laul]]u ja laulab seda mulle, kui ma ise [[iseunustamine|unustama]] unustama kipun.
* ... kui [[inimene|inimestes]] on [[valgus]], siis kiirgab see neist välja. Nii õpime me koos pimedas kõndides üksteist tundma, ilma et tarvitseks käega igaühe [[nägu]] puudutada, või üksteise südameisse tungida.
 
 
==Tema kohta==
 
* Kui lähtuda absoluudieetikast, siis on mis tahes olendite kahjustamine üldse lubamatu. Ja siis oleme seisus, kus pole erilist vahet, kas pistame näiteks nahka [[kartul]]i, lööme maha [[sääsk|sääse]], kes on tulnud meie [[veri|verd]] himustama, või läheme must-toonekure pesale oma [[uudishimu]] rahuldama. Albert Schweitzer, kes formuleeris printsiibi, et ülim eetiline hoiak on aukartus [[elu]] ees, ei mõelnud seda päris nii. Luterlasena asetas ta printsiibi jälgimise kohustuse inimese südametunnistusele: inimene peab iga hetk kaaluma oma tegude tagajärgi ja vastutama nende eest. Nii see tegelikult ju käibki ning samas on alati olemas eksimise võimalus.
** [[Rein Kuresoo]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3018_2993.html "Loodus pole meist kuigi kaugel"]. Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11
 
{{commons|Category:Albert_Schweitzer|Albert Schweitzer}}