Janne Andresoo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
'''Janne Andresoo''' (kuni abiellumiseni Silvet; sündinud 14. augustil 1965 Tallinnas) on Eesti raamatukogundustegelane, 2008. aastast Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor.
 
* Rahvusraamatukogud ei saa enam olla üksnes kultuuripärandi[[kultuuripärand]]i säilitajad. Selleks et olla ühiskonnas olulised, peavad nad ikkagi olema üha rohkem avatud.
** [https://foto.err.ee/vaata/keelesaade-tuleviku-rahvusraamatukogud/latest "KEELESAADE. Tuleviku rahvusraamatukogud"] Vikerraadio, 13.10.2019
 
9. rida:
** [https://kultuur.err.ee/1100134/rahvusraamatukogu-lopetab-viiviste-votmise "Rahvusraamatukogu lõpetab viiviste võtmise"] ERR, 10.06.2020
 
* Võimatu on uurida Eestit[[Eesti]]t - seda maad ja rahvast -, kui ei ole olemas Eestis ilmunud väljaannete võimalikult ammendavaid kogusid.
** Janne Andresoo [https://leht.postimees.ee/3701869/janne-andresoo-rahvusraamatukogu-teenib-teadust "Rahvusraamatukogu teenib teadust"] Postimees, 22. mai 2016
 
18. rida:
** [https://kultuur.err.ee/311204/rahvusraamatukogu-avas-lasteala "Rahvusraamatukogu avas lasteala"] ERR, 22.03.2016
 
* Edimäne pilt, mia’ mul Setomaast[[Setomaa]]st miilde tulõ, om lämmi ilm, päävänõsõng ja seenemõts, koh saat pal´astõ jalguga’ k´avvu’. Uma’ edimätse’ sammu’ ma teigi’ Setomaal mamma (esä imä) puul Jaamstõ küläh. Ma olõ-õs sis viil aastatki’ vana. Parhilla’ om tuu külä tõõsõl puul Eesti-Vinne piiri ja mamma majah eläse’ võõra’ inemisõ’. Mi perre jaost oll väiga’ hallõ, ku tull mamma majaga’ jumalaga’ jättä’. Nii pall´o hüvvi mälestüisi om tuu kotusõga’.
* Ma olõ-õi sünnü perrä seto, a hing hoit sinnä’ poolõ.
* Nii sai sis ma’ sündüdeh hindäle mamma, kiä elli säntseh erilitsõh kotusõh ku Setomaa, koh kõnõldi tõistsagamaist kiilt, koh õga puulpühä kävemi külänaisiga’ suitsusannah, koh pidopääväl naase’ lauli’ ja koh naabritädi nüssetü piimäl oll vaehtõpääl liikva maik man.
24. rida:
* Üts huvtav lugu juhtu. Ma olli mehele ülnü’, õt pias hankma [[roos]]ipuhmalõ väetüst. Järgmätsel kõrral liinast sõitõh näimi, õt [[põder|põdõr]] oll k´aunu’ ja väetänü’ õkvalt roosipuhma. Tuud nimetäse’ mu sõbra’ s´oo aoni’ põdra ja roosipuhma sündroomis, mia om umanõ Setomaalõ.
* Päämäne, mia minnu kõgõ inäp Setomaa man köüt, omma’ inemisõ’, kiä’ omma’ kärre’ ja väiga’ hüä huumoriga’. Kindlahe mäng siih umma ka’ seto kiil, mia mu arvatõh and võimalusõ väljendä’ hinnäst pall´o kujundligubalt ku eesti kiräkeeleh. Mul om ausalt hüämiil, õt seto keelel ja kultuuril om väärikas kotus Eesti ja terve Õuruupa kultuurih. Inemisõna, kiä tegutsõs kultuuriperändi valdkunnah, pia ma setokõisi võimu ja joudu umma kultuuri nii jovvulitsõlt edesi kanda’ näide ütes hinnalitsõbast joonõst. Ma arva, õt ma essü-üi, ku ütle, õt setokõisi maailmapilt om keskmätsest poeetilitsõp. Seto leelo ja kõik Peko ja Taarka luu’ om üts näüdeh tuust.
* Tuu oll kõva tego, õt [[Obinitsa]] sai soomõ-ugri kultuuripääliina staatusõ 2015. aastagal. Erilitsõlt hüämiil oll tuul aastagal Eesti Rahvusraamadukogoh võõrusta’ näütüst soomõ-ugri pühäkotussidõst, koh olli’ eksponeerit ka sootska [[Riitsaarõ EvariEvar]]i maali’. Mul olõs väiga’ hüä miil, ku saasi’ viil vahenda’ seto kultuuri läbi [[Rahvusraamatukogu|Rahvusraamadukogo]].
* [[Valdur Mikita|Mikitä Valduri]] raamatut „Lingvistiline"Lingvistiline mets“mets" lukõh tull kõik aig miilde Setomaa ja mõtsa veereh uma majakõnõ. Ma olõ Mikitäga’ samma miilt, õt [[Eestlased|eestläse’]] omma’ ebatavalitsõ’ kotusõhullu’ ja õt näil paistus olõvat määnegi’ ebaharilik kuvvõs miil kotussidõ suhtõh, mäntse’ näile mõosõ’.
** Andresoo Janne, [https://www.setomaa.ee/kogukond/eesti-rahvusraamadukogo-direktriss-andresoo-janne ""Põdra ja roosipuhma sündroom" vai ilma Setomaa kodolda’ mi pereh mõista-ai ellä’"] Setomaa.ee
 
* Aga kohe on nõrgem enesetunne, kui [[sekretär]]i pole. [---] Muidugi saab kõik tehtud ja ega ka asendamatuid inimesi pole, aga see, et sekretäri puudumine kohe tunda annab, näitab, et tegu on tugeva professionaaliga. See on mõnes mõttes isegi hea, et tunned asjaajamisjuhist aeg-ajalt puudust, see tuletab meelde, kui olulise rolli täitja töötaja tegelikult on.