Loodus: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Eesti]] käekäik järgmise saja aasta jooksul sõltub suuresti sellest, kuidas läheb maailma[[maailm]]a loodusel. Globaalseid konflikte kipub põhjustama järjest rohkem looduskeskkonna, mitte uskude[[usk]]ude erinevus. Loodusliku valiku surve [[inimkond|inimkonnale]] kasvab.

* Naiivne oleks arvata, nagu oleks Eesti kusagil turvaliselt kaitstud nurgataguses, mis neis protsessides ei osale. [[Maa (planeet)|Maakera]] on ümmargune. Sellel pole nurgataguseid. Iga punkt kera pinnal on käsitletav selle keskpunktina. Eesti [[loodus]] pole globaalses ökosüsteemis vähem osaline kui [[Brasiilia]] [[vihmamets]]. Iga siinne [[puu]] ja [[taim]] on samasugune sõdalane [[kliimamuutus]]e vastases [[sõda|sõjas]] nagu kõik teised puud maailmas.

* [[Looduskaitse]], mis keskendub vaid kaitsealadele, on [[minevik]]. Kaitsealade hulk peab kasvama ja käekäik paranema, kuid vähegi turvalise tuleviku[[tulevik]]u nimel peab kaitsealale iseloomulik väärtusruum kehtima ka mujal: loodus olema hoitud kõikjal ning saama iga otsuse tegemise juures prioriteetse koha. Sest loodusel on [[väärtus]], hind ja tähtsus ka siis, kui me ei ole seda osanud väärtustada, hinnata või arvesse võtta. Looduse hävimisel ja kahjustumisel on hind ka siis, kui me seda majandusarvestusse ei pane.

* Ühegi kaitseala loomine, kus ühel pool on looduse mitmekesiseid väärtusi mõistvad arusaamad ja mitmekesiseid tulevikuvõimalusi hoidev vaade ning teisel pool lühiajaliselt mõõdetav majandusargument, ei ole läinud valutult ja vaidlusteta. Küsigem aga endalt: kas meie uhkuseks olevad rahvuspargid, vaiksed ja silmapiirini ulatuvad rabad, maailma liigirikkaimad puisniidud, ilveste[[ilves]]te ja huntide[[hunt]]ide koduks olevad metsad, ligipääsetav ja kaunis rannajoon ning endiselt oma sängi mööda voolavad [[jõgi|jõed]] on teinud meie kodumaa rikkamaks või vaesemaks?