Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
51. rida:
** [[Artemi Troitski]]. [https://leht.postimees.ee/6997492/artemi-troitski-ainus-eestiga-seotud-probleem-on-eesti-keel Artemi Troitski: ainus Eestiga seotud probleem on eesti keel] Postimees, 16. juuni 2020 (intervjuu Teet Korstnale)
 
==[[Eesti ajalugu]]==
=== Vabadussõda ===
* Kaitseministeeriumi sõjaajalugu ei liiguta. Kes aga minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Ma kardan, et [[Eesti]] Vabariigis nõnda ongi. Kui Eesti [[valitsus]] peab [[ajalugu]] mingiks mõttetuseks, on kogu Eesti [[riik]] üsna lootusetu projekt. Ma küll loodan vaikselt, et nõnda pole, aga samas kardan, et just nõnda see ongi.
** [[Mati Õun]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=Elu&grupp=artikkel&artikkel=16107 Sõjaajaloolane, kes tuli ilmale Stalingradi lahingu avapäeval] Maaleht, 26. november 2009
 
=== [[Vabadussõda]] ===
 
* [[Ilu]]s küll, aga natuke ikka imelik see päkapiku Eesti sõjapoliitika! Nüüd, kus oma maa punaste alt vaba, minnakse juba võõraid maid ahnitsema. Kas tahetakse siis viimaks Lätist soetada endale ka asumaa?
** Kommentaar Eesti vägede kohta Lätis [[w:Landeswehr|landesveeri]] sõja ajal, raamatus [[NimedAlbert marmortahvlilKivikas]] romaanis II|''"[[Nimed marmortahvlil II"'']]"
 
* Eesti sõdur on pannud oma [[pea]] ümber närtsimata pärja mehise vapruse hiilgavatest tegudest ja oma kangelastegude läbi meie rahvale helkiva mineviku loonud, mida ükski [[võim]] maailmas temalt ei saa riisuda.
** [[Nimed marmortahvlil III|''"Nimed marmortahvlil III"'']]
 
* Aga kuidas meie saatus [[tulevik]]us ka ei kujuneks - [[ajalugu]] armastab keerdkäike ega lähe igakord sirges joones edasi - 1919. aasta võitu ei saa võtta meilt keegi. Sellega on meie sõjamees kõige tugevama nurgakivi oma demokraatliku vabariigi aluseks pannud. Laidoner, Parts, Kuperjanov, Anton Irv, Tõnisson, Pitka, Puskar ja teised sõjakangelased - need on meie Leonidased, Miltiadesed, Themistoklesed!
** [[NimedAlbert marmortahvlilKivikas, III|''"[[Nimed marmortahvlil III"'']]"
 
* Ma vist kunagi ei saa siin selleks päris "õigeks" sõjameheks, niipalju kui see vabadussõda on ühtlasi ka kodusõda.
** Albert Kivikas, "[[Nimed marmortahvlil|''"Nimed marmortahvlil"'']]"
 
=== Eesti vabariikVabariik 1918-1940 ===
 
* Meie iseseisvuse saavutamine oli ju kaugete unistuste [[saar]], see oli kõige salajasema soovi täitumine, mille kättesaamisel rahvas aga pimestus suurest [[valgus]]est. Nüüd aga on nagu tekkimas tundemärgid, mis omased langevale riigile. Seda ei märka mitte üksi meie, vaid ka välisriigid on meid hakanud vaatlema haige riigina. On juba hakatud, nagu omal ajal Poolas, väljastpoolt meid "heatahtlikult" hoole alla võtma. On tunne, et meie praegu elame hädaohtlikus seisukorras ning rahvas ise peab selle välja arstima.
74. rida ⟶ 76. rida:
 
* Nii palju siis oma riigist. Klaasist oli ta - pillad korra maha ja ongi katki.
** Keegi telesarjas "[[Tuulepealne maa|''"Tuulepealne maa"'']]"
 
== [[Eesti rahvas]] ==
 
* [[Lootus]]eta on see asi igatpidi, kas iseseisvusega või ilma, väikeseks ja vaeseks jääb meie rahvas ikkagi.
** Albert Kivikas, "[[Nimed marmortahvlil II]]"
 
* Mitte ainult meie rahvas, vaid ka intelligents kannatab orjaaja pärandusena oma jõuetustunde all. Tuntakse, et midagi me ei saa ega jõua, kui teised ei aita, et midagi me ei tohi, kui teised ei luba. Üldine loidus, saamatus ja kartus teiste ees on juurdunud nii sügavale rahva [[hing]]e, et vaevalt säärane rahvas on suuteline kaitsma oma iseseisvust.
** Albert Kivikas, "[[Nimed marmortahvlil]]"
 
* Kui meid suruti mutta, oli meil ometi [[teadmine]], et meie koht ei ole seal. Meie koht on hoopis mujal. Hiiglaste hulgas, nagu kirjutas Betti Alver, kivirünkal kivisel laual kivises raamatus, kus ka peatükk "Eesti".
99. rida ⟶ 101. rida:
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
 
== [[Eesti keel]] ==
 
* Ka [[keel]]es kehtib põhimõte, mille loodusteadlane [[Charles Darwin]] sõnastas juba 150 aastat tagasi: pikaealisuse tagab vaid kohanemisvõime.