Lawrence Lessig: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
4. rida:
=="Vaba kultuur"==
Tsitaadid väljaandest "Vaba kultuur
* [[Vaba kultuur]] ei ole [[autoriõigus]]teta kultuur, nii nagu ka vaba turg ei ole [[turg]], kus kõik on vabalt saada. Vaba [[kultuur]]i vastand oleks
* [[Valitsus]] ja valitsusasutused on aegade algusest peale kaaperdatavad olnud. Suurem tõenäosus selleks on siis, kui võimukad huvigrupid satuvad vastamisi juriidilise või tehnoloogilise muutusega. Needsamad huvigrupid mõjutavadki valitsusi end kaitsma. Selle kaitse [[retoorika]] on alati üldsuse huvide kaitsmise vaimus, ent [[reaalsus]] on tihti täiesti teistsugune. Ühe ajastu tõsikindlad [[tõde|tõed]], mis omapäi jäetuna variseksid põrmu, säilivad sellise vaevumärgatava poliitprotsesside hõivamise tõttu. (lk 20)
* Kahekümnenda sajandi alguse [[raadio]] ja üheksateistkümnenda sajandi [[raudtee]] tänapäevased vasted kasutavad oma [[võim]]u ja püüavad panna õigussüsteemi end uute tõhusamate, kirevamate kultuuriehitamise viiside eest kaitsma. Nad suudavad muuta [[internet]]ti enne, kui internet neid endid muudab. (lk 22)
* Olen [[intellektuaalomand|intellektuaalse omandi]] mõistest üha rohkem hämmingus ja, mis veelgi olulisem, hämmingus selle võimest [[poliitik]]ute ja kodanike kriitilist [[mõtlemine|mõtlemist]] pärssida. [[Ajalugu|Ajaloos]] pole kunagi varem olnud [[hetk]]e, mil meie
* Vabad kultuurid on kultuurid, mis jätavad teistele tuletamiseks palju ruumi; mittevabad või loapõhised kultuurid jätavad palju vähem. Meie kultuur oli vaba. Ta on seda üha vähem. (lk 39)
* Me rajame [[tehnoloogia]], mis võtab Kodaki maagia, segab liikuvad pildid ja heli, lisab kommentaariruumi ja võimaluse seda loovust kõigiga jagada. Kuid samas loome ka [[seadus]]e selle tehnoloogia sulgemiseks. (lk 55)
* Kui
* Internet on [[George Orwell|Orwelli]] [[raamatukogu]] – pidevalt täienev, kuid usaldusväärse [[mälu]]ta. Vähemasti kuni Minevikumasina<ref>Wayback Machine.</ref> tekkeni. Minevikumasina ja [[Internetiarhiiv]]i abil näeme interneti [[minevik]]ku. Sul on võime näha asju, mida mäletad. Veelgi olulisem: võib-olla on sul ka võimalus leida midagi, mida sa ei mäleta ning mille võiksid teiste meelest [[unustamine|unustada]]. (lk 110)
* Digitaalrevolutsiooni ilmselt üks kõige olulisem omadus on, et esimest korda pärast [[Aleksandria raamatukogu]] on võimalik kujutleda kogu avalikult loodud ning jagatud kultuuri terviklikku [[arhiiv]]i. Tehnoloogia lubab meil kujutleda kõigi trükitud [[raamat]]ute arhiivi ning üha paremini suudame ette kujutada ka kõigi liikuvate piltide ja helide arhiivi. /---/ Insenerid on seega sellise arhiivi loomise hinnaprobleemi kõrvaldanud. Kuid juriidilised kulud säilivad. Sest nii väga, kui me neid ka
* [[Looming]] vajab, et omanikel poleks absoluutset kontrolli loodu üle. (lk 118)
* Sellest, et tehnoloogia on ühe kindla ärimudeli toimimist nõrgestanud, ei järeldu
* Mõtteturu reguleerimine on valitsuse jaoks alati halb [[valik]]. (lk 127)
* Autoriõigusi tagava tehnoloogia loomine tähendab, et autoriõiguste kontroll ei sõltu enam tasakaalustatud [[poliitika]]st. Autoriõigusi kehtestavad eraomanikud nii, nagu soovivad. Vähemasti mõnes kontekstis on see [[fakt]] kahjutu. Kuid mõnes kontekstis saab sellest katastroofi seeme. (lk 144)
24. rida:
* Meeletu juriidilise vastutuse oht koos autoriõiguste sogaste [[piir]]idega tekitab olukorra, kus innovaatorid saavad turvaliselt tegutseda vaid siis, kui neil on luba eelmise põlvkonna dominantselt tööstuselt. (lk 181)
* Vaba kultuuri asemel loakultuuri ehitamine on esimene neist olulistest viisidest, kuidas minu kirjeldatud muutused innovatsiooni koormama hakkavad. Loakultuur tähendab juristide kultuuri – kultuuri, milles loomine tähendab kõnet oma juristile. (lk 184)
* Sisu tõhusam jagamisvõimalus tähendab, et sisutööstusel on keerulisem sisu jagamist kontrollida. Üks ilmne võimalus selle tõhususe vastu reageerida oleks muuta internet vähem tõhusaks. Kui internet
* Nüüd, kus tehnoloogia lubab Aleksandria raamatukogu taastada, takistab seda seadus. Ning see ei sega meid autoriõiguste ühegi vajaliku eesmärgi huvides, sest autoriõiguste eesmärk on toetada kultuuri levikut äriturul. Me räägime kultuurist pärast seda, kui ta on oma ärielu lõpetanud. Selles kontekstis ei ole autoriõigustel mitte mingisugust teadmiste levitamist toetavat otstarvet. Selles kontekstis ei ole autoriõigus vaba väljenduse mootor. Autoriõigusest on kujunenud pidur. (lk 213)
* Eldredi seadust tõkestades püütakse tagada, et mitte miski enam [[avalik omand|avalikku omandisse]] ei jõuaks. See on järjekordne katse tagada, et avalik omand ei konkureeriks, et ei kasutataks teoseid, mida ei juhita ärilistel alustel. Katse tagada, et äriliselt ei kasutataks mitte ühtki teost, mil puudub nende luba. (lk 238)
* Kui peaks kõigile ilmseks muutuma, et valitsus ei otsi [[tasakaal]]u, et valitsus on vaid kõige tugevamate lobigruppide tööriist, et [[mõte]] valitsusele teistsuguste standardite kehtestamisest on absurdne, et mõte valitsuselt [[vale]] asemel [[tõde]] küsida on naiivne, siis kelleks meie, maailma kõige tugevam demokraatia, muutunud oleme? (lk 250-251)
* Seaduste, kohtute ja võrgu ehituse kaudu on autoriõiguste valdajad suutnud muuta interneti algset olemust. Kui võrgu algne arhitektuur ühtki õigust ei piiranud, siis tulevases arhitektuuris on vaikimisi
* Kujutlegem kõike seda ägedat, mida meie [[laps]]ed võiksid digitehnoloogia abil ehitada –
{{JÄRJESTA:Lessig, Lawrence}}▼
==Välislingid==
37. rida ⟶ 35. rida:
* [https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:324079 "Vaba kultuur" DIGARis]
▲{{JÄRJESTA:Lessig, Lawrence}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide aktivistid]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]]
| |||