Autoriõigus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{toimeta}} * "Arvatavasti otsite vana lahinguvälja?" ütles juht. :"Ei," ütlesin ma, "ma pole kuulnudki mingist lahingust." :"Aastal 561," alustas ta leebel giidihäälel...' |
Resümee puudub |
||
14. rida:
* Autoriõiguste valdaja tõlgendus seadusest jõuab autoriõigustega kaitstud sisu edastavatesse seadmetesse üha sagedamini. Reegleid kehtestab seaduse asemel kood. Koodipõhise reguleerimise probleem on selles, et erinevalt seadusest puudub koodil [[häbi]]tunne. (lk 145)
* Meeletu juriidilise vastutuse oht koos autoriõiguste sogaste [[piir]]idega tekitab olukorra, kus innovaatorid saavad turvaliselt tegutseda vaid siis, kui neil on luba eelmise põlvkonna dominantselt tööstuselt. (lk 181)
* Nüüd, kus [[tehnoloogia]] lubab [[Aleksandria raamatukogu]] taastada, takistab seda seadus. Ning see ei sega meid autoriõiguste ühegi vajaliku eesmärgi huvides, sest autoriõiguste eesmärk on toetada kultuuri levikut äriturul. Me räägime kultuurist pärast seda, kui ta on oma ärielu lõpetanud. Selles kontekstis ei ole autoriõigustel mitte mingisugust teadmiste levitamist toetavat otstarvet. Selles kontekstis ei ole autoriõigus vaba väljenduse mootor. Autoriõigusest on kujunenud pidur. (lk 213)
* Seaduste, kohtute ja võrgu ehituse kaudu on autoriõiguste valdajad suutnud muuta interneti algset olemust. Kui võrgu algne arhitektuur ühtki õigust ei piiranud, siis tulevases arhitektuuris on vaikimisi "kõik õigused reserveeritud". Interneti arhitektuur ja seda ümbritsev kallutavad olukorda üha enam selle poole, et igasuguse sisu kasutamine nõuab luba. Tänasele internetile nii omane "Kopeeri ja kleebi" maailm muutub varsti painavaks maailmaks, milles loomeinimese põhitöö on hankida kopeerimiseks ja kleepimiseks lubasid. (lk 256-257)
** [[Lawrence Lessig]], "Vaba kultuur ehk Loovuse loomus ja tulevik", tõlkinud Jaagup Irve, Raul Veede. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti, 2017.
* Eesti muusikamaastikule on tõusnud ka teine probleem – vanema [[muusika]] keeruline kättesaamine. "Koroonakevade ajal avastasin, et Eesti vanemat muusikat on peaaegu võimatu kuulata, sest neid ei eksisteeri digiplatvormides ja enam ei saa osta ka nende plaati," lausus [[Martin Aadamsoo|[Martin] Aadamsoo]]. [Kaspar] Koppel kommenteeris, et selle probleemi juures on põhiline küsimus õigustes. "Keegi ei saa neid lugusid lihtsalt üles laadida ja nendega raha teenida, kui neil puuduvad selleks õigused."
** [https://kultuur.err.ee/1124077/virgo-sillamaa-eesti-muusikast-suurtel-platvormidel-enamus-artiste-ei-teeni-digikanalites-midagi "Virgo Sillamaa Eesti muusikast suurtel platvormidel: enamus artiste ei teeni digikanalites midagi"] ERR, 14. august 2020
| |||