Redaktsioon: 9. oktoober 2019, kell 14:42 redigeeri Savonhelmi (arutelu \| kaastöö) 32 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. august 2020, kell 13:33 redigeeri eemalda Ehitaja (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 51 978 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: == Tsitaate == * Vaatamata oludele, kuhu [[inimene]] on saatuse tahtel paisatud, peab ta jääma eelkõige inimeseks, peab hoidma oma kodupaika, keelt ja kultuuri. Ka (mõisa)orjuse kiuste tuleb harida põldu, ka (tsaari) surve kiuste tuleb teha ajalehte, ka nappide võimaluste kiuste tuleb anda lastele haridust. Siin tasub elada ja võidelda selle eest, et siin tõepoolet elada saaks.▼ * Pärast sõda sattusin jutu peale legendaarse [[Villem Ernits]]aga, kes oli pärast [[baaside leping]]ut [[Jaan Tõnisson]]iga ühes vagunis sõitma sattunud. Tõnisson oli öelnud, et oleks tulnud mingit vastupanu osutada, kas või üks pauk piiril teha, et terve maailm oleks teada saanud, et leping meile peale suruti. Väga paljud jagasid seda arvamust, kuigi jõudude vahekord oli muidugi selgelt teisel poolel. Aga üks asi on kindel – Eesti sõjaväe moraal oli sel ajal minu arvates väga kõrge. Olen kindel, et kui vastupanu oleks alanud, oleks see verine olnud. Aga kui arvestame ohvreid, mis okupatsioon kaasa tõi, siis kas need oleksid lahingutega võrreldes väga palju suuremad olnud? * Hea sõnum on nagu naise seelik: küllalt lühike, et äratada tähelepanu, kuid küllalt pikk, et katta kõige olulisemat.▼ * Nii et sõjale ei saa läheneda nii, et kas panen sinna selle viisnurga või haakristi. See oli ikka kaugelt sügavam küsimus. Mina teeksin ikkagi ühe väga ilusa monumendi. Paneksin nimeks "Leinav ema" või "Leinav kodumaa". Terved perekonnad tapeti, viidi vangi; sõdisime, aga võitu me ei saanud – ikka jäi see okupatsioon. Ja kas siis sakslase all parem olnud oleks? See oli katastroof meie rahvale ja minu arvates on see väga suur kangelastegu, et 1991. aastal uuesti vabaks saime. Selle taga on tõsine võitlus iseendaks jäämise eest. * Siiski tahaksin, et leitaks võimalus kõiki hukkunuid koos mälestada. Sellepärast et olukord oli ikkagi niisugune, kus [[valik]]uvõimalust polnud. * [[Nõukogude okupatsioon]]i ajajärgu kohta saaksime näidata, et tegelikult oli see võitlus iseolemise eest, et see on auga välja peetud. :Ja kui räägime, et päris sõjas oli kaks rinnet, siis ega need, kes nendel rinnetel olid, polnud ju selles süüdi, et see nii oli. Sõja ajal oli üsna laialt levinud ka arvamus, et kui sõdime koos Ameerika, Inglismaa, Prantsusmaaga, saame iseseisvuse tagasi, sest oleme liitlased. Minu arust on see päris loogiline seisukoht ja see lootus eesti meestel korpuses oli. * Sõda oli küll läbi, kuid olen 60 aastat tagasi kirjutanud nii: "Sõda on lõppenud, kuid võitjaid ei ole." Minu arust oli see [[katastroof]], sest olime ju kaotanud kõik. Meil polnud ~~vabadust,~~ [[~~oma~~vabadus]]t, oma riiki, olime inimesi kaotanud kümnete tuhandete kaupa. Ei taha näiteks mitte iialgi enam meenutada [[Velikije Luki]] lahinguvälja, mis oli pärast talviseid ~~lahinguid~~[[lahing]]uid laipadega tihedalt kaetud.~~<ref name="EPL_07052005"/>~~▼ ** Indrek Ude, [https://epl.delfi.ee/eesti/juhan-peegel-kas-voitluskaaslaste-elu-paastnud-sopra-ei-tohi-meeles-pidada?id=51009988 "Juhan Peegel: kas võitluskaaslaste elu päästnud sõpra ei tohi meeles pidada?"] Eesti Päevaleht, 7. mai 2005 ===Allikata=== * Ajalooline saavutus on see, et ülikooli täiesti ei venestatud.▼ ▲* Vaatamata oludele, kuhu [[inimene]] on ~~saatuse~~[[saatus]]e tahtel paisatud, peab ta jääma eelkõige inimeseks, peab hoidma oma ~~kodupaika~~[[kodu]]paika, ~~keelt~~[[keel]]t ja ~~kultuuri~~[[kultuur]]i. Ka (mõisa)orjuse kiuste tuleb harida põldu, ka (tsaari) surve kiuste tuleb teha ~~ajalehte~~[[ajaleht]]e, ka nappide võimaluste kiuste tuleb anda lastele ~~haridust~~[[haridus]]t. Siin tasub elada ja võidelda selle eest, et siin tõepoolet elada saaks. ▲* Hea [[sõnum]] on nagu naise [[seelik]]: küllalt lühike, et äratada tähelepanu, kuid küllalt pikk, et katta kõige olulisemat. ▲* Ajalooline saavutus on see, et ~~ülikooli~~[[ülikool]]i täiesti ei venestatud. * [[Sõda]] ei ole võimalik unustada, ta saadab meid nagu mingi nähtamatu koorem läbi [[elu]]. * [...] sõja ~~mälestusi~~[[mälestus]]i kaasas kanda on omaette raske koorem, mõnikord ehk raskemgi kui sõda ise. Sõja tõde on [[hirm]]us, kuid lihtne, aga tee selle mõistmiseni on raske ja keerukas. * Ma usun, et kõik need mehed, kes tegid sõja läbi ja kellel oli õnn või õnnetus ellu jääda, need vist kõik tahtsid pärast sõda selle hirmsa asja unustada. Tingimata unustada. Aga nähtavasti see ei ole võimalik ja nii või teisiti kanname seda koormat endaga kaasas. ▲* Sõda on lõppenud, kuid võitjaid ei ole. Minu arust oli see katastroof, sest olime ju kaotanud kõik. Meil polnud vabadust, [[oma]] riiki, olime inimesi kaotanud kümnete tuhandete kaupa. Ei taha näiteks mitte iialgi enam meenutada Velikije Luki lahinguvälja, mis oli pärast talviseid lahinguid laipadega tihedalt kaetud.<ref name="EPL_07052005"/> == Tsitaate temast == 27. rida ⟶ 35. rida: == Viited == {{viited\|allikad= <ref name="~~EPL_07052005~~SL_07112007">[http://www.~~epl~~ohtuleht.ee/~~artikkel/291333~~index.aspx?id=253329 ~~Juhan~~"Lapsed, ~~Peegel:~~pidage ~~kas~~meeles, ~~võitluskaaslaste~~et ~~elu~~ajalehega ~~päästnud~~saab ~~sõpra~~teenida eimaja... ~~tohi~~Ainult ~~meeles~~arvestage, ~~pidada?]~~et -keisri ees koogutades"] ~~Eesti~~SL ~~Päevaleht~~Õhtuleht, 7. ~~mai~~november ~~2005~~2007</ref> <ref name="Meie_Juhan">[https://www.raamatukodu.ee/meie-juhan "Raamat ilmub Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva puhul."] - Tammerraamat, 2019</ref>▼ <ref name="SL_07112007">[http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=253329 Lapsed, pidage meeles, et ajalehega saab teenida maja... Ainult arvestage, et keisri ees koogutades] - SL Õhtuleht, 7. november 2007</ref> ▲<ref name="Meie_Juhan">[https://www.raamatukodu.ee/meie-juhan Raamat ilmub Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva puhul.] - Tammerraamat 2019</ref>

Juhan Peegel: erinevus redaktsioonide vahel