Teine maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel

* Ma ütleksin Alamkojale, nagu ma ütlesin ka valitsuse[[valitsus]]e moodustajatele: "Mul ei ole pakkuda muud kui [[veri|verd]], vaeva, pisaraid ja [[higi]]". Meie ees on kõige raskem katsumus. Meie ees on palju, palju pikki kuid võitlust ja kannatusi. Te küsite, mis on meie [[poliitika]]? Ma ütlen: see on sõjapidamine [[meri|merel]], maal ja [[õhk|õhus]] kõigi meie jõududega ja väega, mida [[Jumal]] meile annab. Pidada [[sõda]] koletusliku türanni vastu, keda pole suutnud keegi ületada inimkuritegude tumedas kahetsusväärses registris. See on meie poliitika. Te küsite, mis on meie eesmärk? Saan vastata ühe sõnaga: see on võit, võit iga hinna eest, võit hoolimata kõigist õudustest, võit, hoolimata sellest kui pikk ja raske on tee selleni. Sest ilma võiduta, me ei jää ellu.

* Nii et sõjale ei saa läheneda nii, et kas panen sinna selle viisnurga või haakristi. See oli ikka kaugelt sügavam küsimus. Mina teeksin ikkagi ühe väga ilusa monumendi. Paneksin nimeks "Leinav ema" või "Leinav kodumaa". Terved [[perekond|perekonnad]] tapeti, viidi vangi; sõdisime, aga võitu me ei saanud – ikka jäi see okupatsioon. Ja kas siis sakslase all parem olnud oleks? See oli katastroof meie rahvale ja minu arvates on see väga suur kangelastegu, et 1991. aastal uuesti vabaks saime. Selle taga on tõsine võitlus iseendaks jäämise eest.

* [---] kampaaniavormis [[lein]]amine ei lase meil oma minevikuga[[minevik]]uga rahu teha. Me kisume oma haavad vabatahtlikult ise kogu aeg lahti, et need mitte kinni ei kasvaks. Teine maailmasõda ja [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsioon]] ei ole me jaoks ikka veel lõppenud. Ikka veel otsime süüdlasi, taotleme tagantjärele [[tõde]] ja õigust.