Ajakirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
{{toimeta}}
 
* Teinekord peab [[ajakirjandus]] võtma endale ühiskonnaülese tasakaalustaja rolli. Ta peab olema vastumürk, mis ei lase [[propaganda|propagandistlikel]] sõnumitel [[ühiskond]]a lõhkuda. Just selles on vaba ajakirjanduse peamine suurus ning olulisus.
** [[Agu Uudelepp]], [http://www.postimees.ee/58030/agu-uudelepp-propaganda-parim-vastumurk/ "Agu Uudelepp: propaganda parim vastumürk"] Postimees, 13. detsember 2008
 
8. rida:
** [[Janar Ala]], "Koroonaviirus tappis ajakirja", Postimees, 6. august 2020, lk 16
 
* Enamik 20. sajandi [[sõda]]dest said alguse [[vale]]dest, mida võimendas ja levitas meie tavapärane ajakirjandus. Selle peale võib öelda: "Jube lugu küll, et asjalood niimoodi on -- [[hirm]]ushirmus, et kõik need sõjad algavad valedest." Aga mina ütlen, et ei, see on suurepärane võimalus, sest see tähendab, et [[inimesed]] oma põhihoiakult ei salli sõdu ja neid tuleb valede abiga sõtta kista. See tähendab, et meid saab rahusse "tõetada". Ja see annab põhjust suurteks [[lootus]]teks.
** [[Julian Assange]], "When Google Met Wikileaks", 2011, lk 126-127
 
60. rida:
* Kelle käes on ajakirjandus, selle käes on [[avalik arvamus]]. Kelle käes on avalik arvamus, sellel on [[õigus]]. Kellel on õigus, selle kätte läheb [[võim]].
** [[Joseph Goebbels]]
 
[[Kategooria:Kommunikatsioon]