Demokraatia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
 
* [[Riid]], kui see põhimõttelisele alusele jääb, on [[hea]] demokraatia tunnus.
** [[NimedAlbert marmortahvlilKivikas]], III|"[[Nimed marmortahvlil III"]], [[Albert Kivikas]]"
 
* Meie [[aeg]] on täis muutusi ja väljakutseid – seda nii inimeste kooselu, majanduse, tervishoiu, kommunikatsiooni, kliima, tehnika kui globaalse poliitilise olukorra osas. See tähendab uusi võimalusi, kuid ka ebakindlust ja orienteerumisprobleeme.
:Kindlasti on selles olukorras neid, kes arvavad, et [[inimõigused|inimõigustele]] tuginev, [[õigusriik]]lik ja [[vabadus]]lik demokraatia ei suuda enam lahendusi pakkuda, vaid on ise osa probleemist. Seetõttu on vaja tõepoolest [[lääs|läänelikke]] [[väärtused|väärtusi]] teadvustada ja ikka ja jälle keskmesse seada.
* Demokraatlik elukorralduski on muidugi inimlik ja mitte perfektne. See on tõestanud ennast aga parima võimalikuna, mida hetkel kujutleda oskame, olles muu hulgas kriitika- ja õppimisvõimeline.
** [[Johann-Christian Põder]] [https://www.err.ee/1124255/johann-christian-poder-laanelikud-ja-kristlikud-vaartused "Läänelikud ja kristlikud väärtused"] ERR, 15.08.2020
 
== Allikata tsitaadid ==
 
* Just demokraatia on kriisides[[kriis]]ides üks esimesi ohvreid. Demokraatia kannatab neis oludes eeskätt [[populism]]i tõttu. Me teame [[maailm]]a ja Euroopa 20. sajandi ajaloost liigagi hästi, mis juhtub siis, kui kaine [[mõistus]] kaob, ja kui populismi surve viib mõistuse.
** [[Toomas Hendrik Ilves]]