Bolesław Prus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
Tõlkinud Paul Viiding. 2. trükk, Tallinn: Kunst, 1997.
 
* Kui keegi suudaks Egiptuse[[Egiptus]]e kohal tõusta kahekümne miili kõrgusele, siis näeks ta kogu selle maa omapäraseid kontuure ja imeväärset värvidevaheldust.
:Sellelt kõrguselt paistaks Egiptus talle valgete ja oranži karva liivade taustal nagu suur [[madu]], kes energiliselt looklevate liigutustega rajab endale läbi kõrbe teed [[Vahemeri|Vahemere]] poole ja on juba pistnud sellesse oma kolmnurkse pea, milles hiilgavad kaks silma: vasak - Aleksandria ja parem - Damiette.
:[[Oktoober|Oktoobris]], kui Niiluse[[Niilus]]e veed kogu Egiptuse üle ujutavad, on see madu vetesinist värvi, veebruaris[[veebruar]]is aga, kui jõeorg kattub kevadise taimestikuga, on ta roheline, sinine triip piki selga ja suur hulk siniseid soonekesi peas, - need on deltat läbivad kanalid. Märtsis[[Märts]]is muutub sinine triip kitsamaks ja mao nahk sillerdab päikese paistel valmivate viljade kullast. [[Juuni]] algul, põua ja tolmu käes, paistab Niilus vaevalt märgatava sinise triibukesena mao kehal, mida katab hall tolmukord nagu leinaloor.
(lk 7-8)
 
* Säärastes tingimustes ei oleks Egiptus olnud tsivilisatsiooni[[tsivilisatsioon]]i hälliks, vaid üheks neist elututest orgudest, milliseid [[Sahaara]] kõrbes[[kõrb]]es on palju, kui püha Niiluse veed teda iga aasta elule ei ärataks. Juuni lõpust kuni septembri lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. Oktoobri lõpust kuni järgmise maikuuni[[mai]]kuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. Jõe vesi on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas [[muda]], mis asendab kõige paremaid väetisi. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud egiptlastel saada kolm lõikust aastas ja iga külvatud tera annab kolmsada tera saaki. (lk 8)
 
* See kõik kokku lõi olukorra, et Niiluse jõe orgu asustav rahvas pidi emba-kumba, kas hukkuma, kui ta oleks olnud nõrk, või õppima vett reguleerima, kui tal oli selleks võimeid. Egiptlastel olid need võimed ja nad lõid tsivilisatsiooni. (lk 8)