Sakslased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
 
'''Sakslased''' on rahvas [[Saksamaa]]l, Põhja- ja Kesk-Euroopa piiril. Laialdaselt on levinud uskumus, et sakslastel puuduvat [[huumor]]imeel, mis ei saa siiski tõsi olla, sest vastasel juhul oleksid eestlaste seast parima huumoritajuga [[saarlased]], kes tutvusid 13. sajandil sakslastega viimastegaviimastena, saarlaste huumorimeele suhtes on [[Hiiumaa]] teadlased aga ammu tõestanud vastupidist. Saksa köögiga on lood enam-vähem analoogsed. Eestile pole sakslased andnud midagi peale linnade, teede, kanalisatsiooni, [[muusika]], [[kirjandus]]e, [[teater|teatri]], [[vanasõna]]de, lorilaulude, [[Kalevipoeg|rahvuseepose]], [[vein]]i ja [[õlu|õlle]], [[hapukapsas|hapukapsa]] ja [[kartul]]i, [[korsten|korstnate]] ja [[kemmerg]]ute, [[luterlus]]e ja vennastekoguduste, [[kool]]ide, suurema koguse sõnavara, nimede ja [[tähestik]]u. Ja [[laulupidu]]de, mida eestlased ja lätlased hakkasid korraldama esimese baltisaksa laulupeo eeskujul. Sakslased kõnelevad valdavalt [[saksa keel]]t või sellele lähedasi germaani keeli.
 
* Ema oli omal ajal rikkas [[perekond|perekonnas]] guvernandiks olnud, oli korra välismaalgi käinud, terve [[Saksamaa]] läbi sõitnud, ja tema [[silm]]is olid sakslased üksainus nosu[[piip]]e suitsetav ja läbi [[hammas]]te sülitav poesellide, käsitööliste ja kaupmeeste kari või siis need keppsirged sõduri moega ohvitserid ja äripäevaste nägudega ametnikud, kes kõlbavad ainult musta [[töö]]d tegema, hoolsalt [[raha]] kokku kraapima, labast korda pidama, [[igavus|igavat]], reeglipärast [[elu]] elama ja pedantlikult kohust täitma — kõik need pürjelid oma nurgelise olekuga, suurte, karedate [[käsi|kätega]], filisterlikult värske jumega ja jõhkra kõnepruugiga.