Entsüklopeedia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:1125_Lambert_de_Saint_Omer_Liber_Floridus_(Europa_Mundi_Pars_Quarta).jpg|pisi|Euroopa kaart 12. sajandi entsüklopeediast ''Liber Floridus'']]
[[Pilt:2ndBritannica.jpg|pisi|Encyclopædia Britannica 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784]]
'''Entsüklopeedia''' on universaalne või erialane teatmeteos, mis koosneb alfabeetiliselt või temaatiliselt süstematiseeritud märksõnaartiklitest, kus märksõnadega tähistatud [[mõiste]]te kohta on antud põhiandmed ja võimaluse korral ka teema pikem iseloomustus, mis enamasti põhineb [[teadus]]likel või teaduselähedastel (ratsionaalsetel, faktipõhistel, kontrollitud, viidatud ning võimalikult selges keeles vormistatud) [[Teadmine|teadmistel]]. Entsüklopeediates on artiklid liigendatud ja tekstid koostatud mõistete põhjal, mis eristab neid sõnaraamatutest, kus kirjeldatakse pigem sõnu kui mõisteid ning lähtutakse tavaliselt ühest või paarist keelest, ning teatmikest, mis sisaldavad peamiselt arvandmeid. Piir entsüklopeediate, leksikonide jt teatmeteoste vahel pole siiski jäik. Uusaegse [[Euroopa]] entsüklopeediatraditsiooni esimene suur ideoloog oli [[Denis Diderot]], kellest saati on entsüklopeediate aluseks uskumus, et teaduselähedased teadmised teevad üksikisikule ja ühiskonnale valdavalt head ning annavad ka nõrgemas olukorras inimesele ühiskonnas hakkamasaamiseks paremad võimalused, mistõttu niisuguste teadmiste võimalikult lai levik on ka ise põhimõtteliselt hea ning seeläbi tagab entsüklopeedia suurema ühiskondliku [[võrdsus]]e ja [[õiglus]]e.