Entsüklopeedia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:1125_Lambert_de_Saint_Omer_Liber_Floridus_(Europa_Mundi_Pars_Quarta).jpg|pisi|Euroopa kaart 12. sajandi entsüklopeediast ''Liber Floridus'']]
[[Pilt:2ndBritannica.jpg|pisi|''Encyclopædia Britannica'' 1. ja 2. väljaanne (esimene kolmes köites 1768–1771 ja teine kümnes köites 1777–1784)]]
'''Entsüklopeedia''' on universaalne või erialane teatmeteos, mis koosneb alfabeetiliselt või temaatiliselt süstematiseeritud märksõnaartiklitest, kus märksõnadega tähistatud [[mõiste]]te kohta on antud põhiandmed ja võimaluse korral ka teema pikem iseloomustus, mis enamasti põhineb [[teadus]]likel või teaduselähedastel (ratsionaalsetel, faktipõhistel[[fakt]]ipõhistel, kontrollitud, viidatud ning võimalikult selges keeles vormistatud) [[Teadmine|teadmistel]]. Entsüklopeediates on artiklid liigendatud ja tekstid koostatud mõistete põhjal, mis eristab neid sõnaraamatutest, kus kirjeldatakse pigem [[sõna|sõnu]] kui mõisteid ning lähtutakse tavaliselt ühest või paarist keelest[[keel]]est, ning teatmikest, mis sisaldavad peamiselt arvandmeid. Piir entsüklopeediate, leksikonide jt teatmeteoste vahel pole siiski jäik. Uusaegse [[Euroopa]] entsüklopeediatraditsiooni esimene suur ideoloog oli [[Denis Diderot]], kellest saati on entsüklopeediate aluseks uskumus, et teaduselähedased teadmised teevad üksikisikule ja [[ühiskond|ühiskonnale]] valdavalt head ning annavad ka nõrgemas olukorras inimesele ühiskonnas hakkamasaamiseks paremad võimalused, mistõttu niisuguste teadmiste võimalikult lai levik on ka ise põhimõtteliselt hea ning seeläbi tagab entsüklopeedia suurema ühiskondliku [[võrdsus]]e ja [[õiglus]]e.