Henrik Visnapuu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
<poem>
Kaks algust minus: [[süda]] ja mu [[liha]].
Neid ühendand on [[armastus]] ja [[viha]].
Käib [[ingel]] ühes
Too ohvrit
too ohver verivalge altareile!
Oo! ära seisa templi [[uks|uste]] taga.
/---/
Too ohvriks oma liha saatanalle,
20. rida:
<poem>
Igavesti mulle antud olla kurb,
olla rõõmust [[hull]],
olla hell, olla karm.
Võlund tunnil sel meeled sinu arm.
30. rida:
<poem>
[[Aeg]] ilmuda jo ülim, täis on tund.
Te hulka, laulikud, ma julgest' tulen.
Mu [[saatus]] see, mu mullapäälne pund,
aeg ilmuda jo ülim, täis on tund.
Kas mõnitust või kiitust tuuaks' vastu,
44. rida:
<poem>
Oo, [[elu]], virtsamere haisev lokse!
Oo, õud, oo, jälkus, kõige määndamine!
Oo, jamps, oo, hullumeelne sonimine!
53. rida:
<poem>
See aasta tuleb [[kevad]] teisiti,
tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,
ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,
tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti!
Nii palju
Ja
Ih-ah-ah-haa! Ah-haa! Ih-ah! Oh-oi!
Paar prahvangut veel rõõska äikest:
68. rida:
<poem>
Kaks sammu kuldsen kadumisen.
Kuldkollane on tee, kuldkollane on süda,
74. rida:
/---/
Kuldkollane on park, kuldkoldseid puistab lehti
[[tuul]], kuldseid [[liblikas|liblikaid]] me pääle.
Kuldkollane on [[tee]], koldkuldseid puistab lehti
tuul teele. Kas nüüd kurale, või hääle?
</poem>
91. rida:
<poem>
Taevas särasid tähed. Polnud
Lumihärmatises olid
Oli [[külm]], oli [[vaikus|vaikne]], oli [[õhtu]].
/---/
[[Tuli]] praksudes põles. Olin [[mägi|mäel]].
[[uni|Magas]] sündinu näitsiku käel.
Oli vaikne, olid jõulud, oli õhtu.
/---/
|