John Locke: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
17. rida:
===4'''. peatükk. Orjapidamisest'''===
:22. Inimese loomupärane vabadus tähendab olla vaba igasugusest maapealsest ülemvõimust ja mitte alluda teiste inimeste tahtele ega seadusandlikule võimule, vaid juhinduda üksnes loomuseadusest.
 
==='''5. peatükk. Omandist'''===
 
:27. Kuigi maa ja kõik alamad elusolendid on kõigile inimestele ühised, on siiski iga inimese isik tema enda omand. Sellele pole kellelgi teisel mingit õigust. Me võime öelda, et tema [[keha]] töö [''Labour''] ja tema käte osavus [''Work''] on tõesti ainult tema omad. Kui inimene muudab mis tahes asja looduslikku olekut, siis on ta pannud sellesse oma [[töö]]d ja lisanud sellele asjale midagi, mis on tema oma, tehes sellest niimoodi enda omandi. Tuues selle asja välja ühisest olekust, millesse [[loodus]] selle oli pannud, lisas ta oma tööga sellele midagi juurde, mis välistab teiste inimeste ühisõiguse sellele.
:31. [[Jumal]] on andnud meile kõike rohkesti. Aga kui palju ta on meile andnud? Nii palju, kui on tervislik nautida. Ehk siis sedavõrd, kui palju keegi suudab ära kasutada elamise tarbeks, enne kui see raisku läheb, võib ta oma tööga endale omandit koguda — mis on üle selle, on tema osast rohkem ning kuulub teistele. Jumal ei loonud midagi selleks, et inimene laseks sel raisku minna või seda hävitaks.
:34. Jumal andis maa selleks, et töökas ja mõistusega inimene seda kasutaks (ning tööst pidi saama tema maaomandi õiguslik alus), mitte aga selleks, et tüli noriv ja riiakas inimene võiks rahuldada oma ihasid ja [[ahnus]]t.
** Akadeemia 3/2007
 
==='''6. peatükk. Isalikust võimust'''===
 
:54. Näiteks vanus või [[voorus]] võib anda inimestele põhjendatud eeliseid, täiuslikud ihuliikmed ja loomuomadused võivad asetada kedagi keskmisest tasemest kõrgemale, mõnesid võib sünd, teisi kokkulepped või kasu sundida kuuletuma neile, kelle loodus, tänutunne või teised austusavaldused on pannud sellisesse positsiooni. Ja siiski sobib see kõik kokku selle [[võrdsus]]ega, mille järgi kõigil inimestel on võrdne õigus kohtumõistmisele või võimule üksteise üle, mis oli see käesolevale arutlusele kohane võrdsus, millest ma rääkisin 2. peatükis — selle järgi on igal inimesel võrdne õigus oma loomupärasele vabadusele, ilma et ta oleks allutatud ühegi teise inimese tahtele või võimule.