Erinevus lehekülje "Piret Saluri" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Piret Saluri''' (sündinud 22. oktoobril 1943) on eesti tõlkija ja diplomaat, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavaler. Saluri on tõlkinud eesti keelde soome, inglise ja vene keelest klassikalist, laste- ja aimekirjandust
 
* [[Tõlkimine|Tõlkija]] kannab suurt vastutust. Autori ees. Lugeja ees. Tõlkija tähtsusest ma ei oska palju arvata. Seda tean küll, et ilma meieta jääksid väga paljud autorid lugemishuvilistele tundmatuks ja koolilastel läbi õppimata. See tähendaks puudulikku üldharidust, mis on üks suur õnnetus.
* Korralduslikult on [tõlkimises] palju muutunud. Kirjastamine on erakätes, tehnika on arenenud lausa uskumatult. Kuid tõlkimine ise on põhimõtteliselt samaks jäänud: nii täpselt kui võimalik, nii ustavalt autorile kui võimalik, ja heas emakeeles[[emakeel]]es.
** [https://kultuur.err.ee/905203/piret-saluri-ilukirjanduses-ei-saa-masin-kunagi-tolkijat-asendada Piret Saluri: ilukirjanduses ei saa masin kunagi tõlkijat asendada] ERR, 01.02.2019 (intervjueeris Merit Maarits)
 
* Olen seda vankumatut usku, et tõlkija ainus eesmärk saab olla võimalikult autoritruu ja täpne, kuigi mitte sõnasõnaline tõlge. Mingit lisaeesmärki ei kujuta ma ette. Tõlkija peab enese maha salgama, varju jääma, tähtis on autor ja tema [[tekst]]. Kuigi – iga tõlkija isikupära jääb tõlkesse siiski ja paratamatult. Kuid me anname endale aru vastutusest. Autori ees ja ka lugeja ees.
* Tõl­kekirjandus mõjutab suuresti lugeja keelekasutust, meie keele käekäiku üleüldse. Nõnda peaksid ka kõikvõimalikud põ­ne­vikud ja muu meelt lahutav lugemisvara olema väga hästi tõlgitud. Nad ei ole seda mitte alati.
* Kui järele mõelda, siis ega ma ei teagi, mis on kerge tõlge. Igal tekstil on omad keerukused ja varrukast puistamise võimalust ei ole minul olnud. ... Tõlkijal on tõlkele õige maigu andmiseks tuhandeid võimalusi, tuleb ainult sobivad üles leida.
** Mari Peegel, [http://www.epl.ee/artikkel/486316 "Piret Saluri: "Sinuhes" köidab mind elu ise"], Eesti Päevaleht, 15. jaanuar 2010
 
* [[Lennart Meri]] rikkus ju kogu aeg protokolli, räägib linnalegend. Legendidest on hea, et nad on olemas, ja hea on ka see, et enamasti ei pea nad paika. President Meri ei rikkunud protokolli kunagi. Protokoll ei olnud talle tühi ja tülikas kombetäitmine. Protokollil oli sisu ja põhjendus, see pidi olema, kindlasti kõrgel tasemel ja väärikas, sest oleme ju [[riik]].
* See, mida linnalegend protokolli rikkumiseks nimetab, oli hoopis president Meri loomus. Jah, ta muutis käigu pealt meie vahel ka abituid skeeme, sest tal hakkas [[igavus|igav]] või tal tuli mingi uus ja särav [[mõte]]. Või - nagu ta ütles: "Ma tahtsin näha, kuidas te sellest välja tulete!" Me tulime sellest välja, enamasti.
* Meri ei lubanud riigisümboleid ja rahvusvärve lörtsida. Oli mälestusmärke ja oli [[maja|maju]], mida avama minnes Meri kannapealt ringi keeras ja tagasi läks, sest isamaalised korraldajad olid sinimustvalge lindi katkilõikamiseks juba ukse[[uks]]e ette tõmmanud. "Meie lipu?" heitis president.
** [https://www.postimees.ee/1633469/piret-saluri-vabariigi-presidendil-ja-pr-helle-meril-on-au-paluda-teid "Piret Saluri. Vabariigi Presidendil ja pr Helle Meril on au paluda Teid, ..."], Postimees, 23. veebruar 2007