Orav: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
* Orav on [[sõltumatus]]e saavutanud [[saba]].
** [[Ramón Gómez de la Serna]]. "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. Loomingu Raamatukogu 1974/2
* * "Aga „Oravat“ ei saa me avaldada, [[tsensuur|tsensor]] ei luba.“
:Neis sõnus oli Indrekule kaks üllatust ja arusaamatust korraga, esiteks, tema palvel siht sees ja, teiseks, tsensor ei luba „Oravat“ avaldada.
:„Kuis nii?“ küsis ta imestunult ja kõdistatult.
:„No vaadake,“ seletas toimetaja ja viskas juuksesalgu silme eest ära, „teie orav närib ikka oma puuri pulgad läbi, ühesõnaga murrab tee [[vabadus]]se. See ei meeldi tsensorile. Ta ütleb: on selge, et orav pole siin keegi muu kui vene rahvas. Mõistate? Politiline siht. Karjapoiss, see on [[tsaar]], sandarmid ja balti mõisnikud; puur, see on riiklik kord [[Venemaa]]l, kogu suur Venemaa ise oma [[õigeusk|õigeusu]], kullatud kirikute ja absolutismiga; [[talv|tali]], see on politiline surve, tsarism ning [[kevad]] tähendab [[revolutsioon]]i, kus rahvas murrab oma ahelad ja vangirauad. Peatoimetaja käis, katsus küll seletada, et, tule jumal appi, mis tsaar ja sandarmid või balti mõisnikud on karjapoiss või mis vene rahvas on väike orav, aga ei aidanud. Tsensor ütleb, et, muidugi, karjapoiss poleks miski tsaar ega mõisnikust sandarm, kui ta ei pistaks oravat puuri, ja orav poleks iseenesest miski vene rahvas, kui ta ei näriks puuripulki läbi, liiatigi just kevadel, ega jookseks vabadusse. Laske orav jääda ilusasti puuri, ütleb ta, või kui tahate, las ta siis närib talvel pakasega puuripulgad läbi, jookseb isegi välja, aga tuleb sealt sooja puuri tagasi. Jah, tehke nõnda, et orav tuleb ise puuri tagasi, siis luban läbi, ühesõnaga rasrešaju, muidu ei saa. Ja miks ei või orav ise tulla puuri tagasi? küsib ta peatoimetajalt. See vastab, et nõnda poleks loomulik, nõnda ei käiks orava hingeteadusega kokku, aga need sõnad ajavad tsensori hoopis marru. Mis?! hüüab ta. Orava hingeteadus? Teie arvates on oraval [[hing]]? Noh, nüüd näete isegi, et oravaga mõtlete vene rahvast, sest vene rahval on hing, mitte oraval. Ja nõnda tõmbaski punasega üle — sa javno kramoljnoje napravleenije. Nii et nüüd kuulute juba nende hulka, kes katsuvad sõnaga õõnistada riigi aluseid — osnoovõi gosudarstva.“
:Viimastele sõnadele Indrek naeratas poolkohtlaselt, sest ta ei mõistnud hästi, olid nad öeldud naljaks või tõsiselt. Aga üks oli tal selge: tal oli üpris väga kahju, et tema „Orav“ ei pääsenud „Rahva Sõpra“ ja sellepärast avaldas ta arvamist, et ehk võiks ometi pisut teda muuta, kas või, ütleme, lasta puurile panna raudpulgad, nii et orava [[hammas]] ei hakkaks neile enam peale.
:„Nii et orav jääkski puuri?“ küsis toimetaja oma juuksesalke raputades.
:„Mitte just seda,“ arvas Indrek, „aga karjapoiss las [[unustamine|unustab]] puuriukse lahti. Seda ometi tsensor lubab.“
:„Kui ta unustab talvel, siis ehk küll, aga kui kevadel, siis vist mitte,“ arvas toimetaja ja lisas juurde: „Kuid siis ei jää ju enam mingit sihti. Mitte mingit! Mis [[mõte]] on siis veel teie oraval? Mis mõte on üldse oraval, kui ta on pistetud puuri ja ei saa puurist enam muidu välja, kui keegi peab midagi unustama. Unustamine tähendab [[juhus]]t, kuid juhusel pole põhimõttes ruumi.
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" III, 5. peatükk
==Kirjandus==
| |||