Leelo Tungal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
112. rida:
* Mulle näib, et me pole veel päriselt vabanenud rahvuslikust alaväärsuskompleksist: ikka arvame, et meil pole seda ega teist, me ei oska ikka läänelikku eluviisi üles näidata. [---] Arvan, et meil pole põhjust häbeneda oma kultuuri, mis oli tegelikult üks tähtsamatest faktoritest taasiseseisvumisel: kui rahvas poleks säilitanud läbi raskete aegade oma keelt ja kultuuri, siis poleks saanud ka taasluua Eesti Vabariiki.
* Kui algkoolilapsi on veel võimalik suunata, siis suuremate jaoks ei kipu aegade hämarusse vajuma mitte ainult raamatud, vaid ka ühised õuemängud, mis varem lapsi liikuma ja silmast silma suhtlema kutsusid. Küll tahaks loota, et pedagoogid oskavad neid pikapeale siiski ka raamatute juurde suunata!
* Eks see enda jagamine laste ja loometöö vahel ole vist olnud keeruline enamal jaol naiskirjanikest ja -kunstnikest. [[Aino Kallas]] kurtis oma päevikus, et suvilasse sõitmine on väga vaevanõudev: pidevalt tuleb majateenijale ja [[lapsehoidja]]le meelde tuletada, mida kaasa pakkida. Meist enamusel [[teenija]] juhendamise muret ei ole, käsutada võid ainult iseennast. Aga kui ikka tahad kirjutada, siis õpid iga vaba hetke ära kasutama – kui lapsed olid väikesed, siis kasutasin selleks nende päevast uneaega. Meil polnud kaua oma [[korter]]it, ja kui õnnekombel saime üürida Pikal tänaval 15-ruutmeetrise [[
* Lapsed võtavad [[energia]]t, aga ka annavad seda, ja lastekirjanikule kingivad nad lakkamatult uusi teemasidki, nii et ideedest mul puudust ei tulnud. Mu isa teadis, et selle kohta on vanasõnagi olemas: poegadega [[kass]] on hea hiirepüüdja!
** Intervjuu: Maarja-Liis Arujärv [http://www.pealinn.ee/tagid/intervjuu/leelo-tungal-kuuditajad-ahvardasid-ka-minu-vaikese-lapse-siberisse-n236893 "Leelo Tungal: küüditajad ähvardasid ka minu, väikese lapse, Siberisse kaasa võtta"] Pealinn, 18. veebruar 2019
| |||