Bolesław Prus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
=="Vaarao"==
Tõlkinud [[Paul Viiding]]. 2. trükk, Tallinn: Kunst, 1997.
* Kui keegi suudaks [[Egiptus]]e kohal tõusta kahekümne miili kõrgusele, siis näeks ta kogu selle maa omapäraseid kontuure ja imeväärset värvidevaheldust.
12. rida:
* Säärastes tingimustes ei oleks Egiptus olnud [[tsivilisatsioon]]i hälliks, vaid üheks neist elututest [[org]]udest, milliseid [[Sahaara]] [[kõrb]]es on palju, kui püha Niiluse veed teda iga aasta [[elu]]le ei ärataks. Juuni lõpust kuni septembri lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. Oktoobri lõpust kuni järgmise [[mai]]kuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. Jõe [[vesi]] on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas [[muda]], mis asendab kõige paremaid väetisi. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud egiptlastel saada kolm lõikust aastas ja iga külvatud tera annab kolmsada tera saaki. (lk 8)
* See kõik kokku lõi olukorra, et Niiluse jõe orgu asustav rahvas pidi emba-kumba, kas hukkuma, kui ta oleks olnud nõrk, või õppima vett reguleerima, kui tal oli selleks võimeid. Egiptlastel olid need võimed ja nad lõid
* Niisiis Egiptuse [[loodus]] ise, mis nõudis suurt, vahetpidamatut ning visa [[töö]]d, määras selle maa [[ühiskond]]liku organisatsiooni alused: rahvas töötas, vaarao valitses, preestrid koostasid [[plaan]]e. Ja niikaua kui need kolm tegutsevat jõudu üksmeelselt püüdsid eesmärkide poole, mis loodus ise neile kätte juhatas, niikaua kestis õitseng ja rahvas saatis korda surematuid tegusid. (lk 9)
* Põlised [[egiptlased]] olid uhked oma vasekarva nahavärvi üle ja suhtusid
:Kuid aja jooksul, kui riigihoonesse hakkas tekkima mõrasid, valgus Egiptusesse üha rohkem võõramaalasi. Nad nõrgendasid rahva ühtsust, tekitasid ühiskonnas lõhesid, ujutasid lõpuks maa üle ja sulatasid pärisrahva endasse. (lk 10)
*
* Egiptuses valitses õitseng, niikaua kui monoliitne rahvas, energilised kuningad ja targad preestrid töötasid koos üldiseks hüvanguks. Kuid tuli aeg, millal Egiptuse rahvaarv [[sõda]]de tagajärjel tunduvalt kahanes, millal üle jõu käiv töö, ränk rõhumine ja ametnike omakasupüüdmine ta [[elujõud|elujõu]] murdsid ning võõramaalaste tulv rassilise ühtsuse lammutas. Ja kui lisaks sellele tungis maale aasialik luksus ning toredus, mis õõnestas vaaraode
* Ainult neljas kuninga poegadest, Ramses, kelle oli sünnitanud kuninganna Nitokris, ülempreester Amenhotepi tütar, oli tugev nagu [[härg]] Apis, kartmatu nagu [[lõvi]] ja tark nagu preestrid. [[Laps]]est saadik ümbritses ta ennast sõjaväelastega ja juba siis, kui ta oli alles lihtne kuningapoeg, kõneles ta sageli: "Kui jumalad ei oleks teinud mind kuninga nooremaks pojaks, vaid vaaraoks, ma alistaksin nagu Ramses Suur üheksa rahvast, keda Egiptus veel ei tunne, ehitaksin templi, suurema kui terve Teebai,
{{JÄRJESTA:Prus, Bolesław}}
| |||