Kool: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: 'Kool (ladina scholē – 'puhkus', mõnulemine, vabadus füüsilisest tegevusest) on haridusasutus õppimise ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav instituts...'
 
Resümee puudub
1. rida:
'''Kool''' (ladina ''scholē'' – 'puhkus', mõnulemine, vabadus füüsilisest tegevusest) on haridusasutus[[haridus]]asutus õppimise ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav institutsioon. Ka kindla korra ja õpilaskonnaga õppe- ja kasvatusasutus, kus õpilased omandavad [[õpetaja]] juhendamisel [[teadmine|teadmisi]], oskusi ja vilumusi.
 
 
6. rida:
**[[George Santayana]], ''[http://books.google.com/books?id=O4weAQAAMAAJ&q=educated+only+at+school+#search_anchor “Why I Am Not a Marxist”] “Modern Monthly: Volume: 9″ (April 1935); lk 77-79.
 
* [[Ülikool]] annab eelkõige vundamendi. Olulised on ka pinnas ja pealisehitus. Tavaliselt öeldakse küll, et vundamendi annab üldhariduskool, aga minu arust annab [[kool]] selle kujundi[[kujund]]i raames alles krundi ja [[maapind)|pinnase]]. Kehvas pinnases hakkab ka vundament mängima ja [[soo]]s vajub see üldse ära.
** [[Rein Kuresoo]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3018_2993.html "Loodus pole meist kuigi kaugel"]. Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11
 
* Kooli lõpetamise järel ei jää noorel õppuril, kes on talunud oma kohustuste tüütust ja monotoonsust, üle muud kui pühenduda mõnele teaduse[[teadus]]e või [[kirjandus]]e harule, mis on tema [[töö]] suhtes täiesti kõrvaline.
** [[Charles Augustin de Coulomb]], ''Cit. via'' C. Stewart Gillmor "Coulomb and the Evolution of Physics and Engineering in Eighteenth-century France". Princeton University Press, 1971, lk 255
 
* "Õilsaid [[mees|mehi]] leidub ka õpetajakonna hulgas. Västanviki põhikooli vana heasoovlik direktor oli ilmselt tähele pannud, et mai[[päike]] paistis erilise selgusega ning et [[linn]]as toimus laat. Ja sellepärast oli talle pähe torganud üks tema kõige õnnelikumaid [[mõte|mõtteid]]. Parajasti sel ajal, kui Rasmus aknalaual istus ja mõttes terve õpetajaskonna vastu tusatses, läkitas direktor kõigisse klassidesse käskjalad alljärgnevate imeliste [[sõna]]dega, mis direkori enda nurgelise käekirjaga pisikestele sedelitele kirjutatud: "Ilma[[Ilm]]a tõttu jäävad kaks viimast tundi ära"." (1. ptk)
* "Pärast neid sõnu naeris[[naer]]is ta kaua ja mürinal ning Pontus ja Rasmus hakkasid kaasa naerma. Nad olid valmis naerma kui tahes kaua, et avaldada Alfredole soodsat muljet: see harjumus oli neil pärit koolist, kus õpetajad vahetevahel tahtsid, et naerdaks nende naljade üle, mis võisid olla värsked kusagil sajandi alguse paiku." - (3. ptk)
** [[Astrid Lindgren]], "[[Rasmus, Pontus ja Lontu]]"