Jakob Hurt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
14. rida:
* Üks [[keel]] saab siis alles täieste tutvaks ja selgeks, kui tema murdeid ehk külade ja kihelkondade kõneviisi hästi tuntakse. Teaduslikuks keeleuurimiseks on murrete tundmist hädaste tarvis ja otse murretes on palju [[teadus]]e tuuma.
* Mina palun armsaid lugijaid, igasuguseid rahvamälestusi ehk vanavara, mis esivanemate [[elu]]st tunnistust annavad, paberisse panna ja lahkeste minu kätte saata. Olgu teadus mõnel ehk mõnikord ka pisukene, tõiste hulgas võib ta väga täht­saks tõusta, nagu näutu kiilukene mõnikord suurt ehituse [[kivi]] kinnitab. Pisukestest liivaterakestest on kõrged mäed loodud; nõnda ehitab ka uurija inimese vaim teaduse tera­kestest kauni ja nägusa teaduse templi üles. Mida enam materjaali kokku on kantud, seda julgem ja rõõmsam on [[lootus]], et ehitus kõlblik saab olema.
* ''Vana [[laul]]ude'' kohta tuleb iseäranis tähendada, et nende viimne korjamise [[aeg]] praegu käes on. Üks inimese iga veel edasi, siis ei saa neid rahvasuust enam ühtainust leitama. Ennevanast lauldi neid igal pool Eestlaste maal igasuguses elu olemises, nagu nüüdki veel Setumaal[[Setumaa]]l, aga praegu on Eestis ja Liivis endine vana rahvalaul kustunud. Uuema aja vaim on neile suretavaks [[katk]]uks saanud.
* Laulude korjamise poolest tuleb nõuda, et laulusõnad täiesti ja teravaste nõnda üles kirjutatakse, kui laulikud lau­lavad ehk ette ütlevad; üleskirjutaja ei pea midagi muutma, ei maha jätma ega juure lisama. Üksnes selle läbi saab materjaal õige ja usaldusevääriline olema, teadusele kõlblik ja kasuline. Ma olen tähele pannud, et mitu laulude sõbra ja üleskirjutajat seda seadust mitte silmade ees ei ole hoid­nud, nad on rahvasuust kuuldud sõnu "täiendanud, paran­danud, ilustanud." [---] Vana eht materjaal jäägu muutmata ja puutumata. Mis uuemad laulikud ehk [[luuletaja]]d sest materjaalist oma viisi teevad ja kuda nemad seda teevad, kauni kirjanduse kasuks ja kasvatamiseks, see on üsna iseasi, mis teaduse uurimisest täiesti lahutada tuleb. Luuletagu Eesti pojad ja Eesti tütred, kellele [[Jumal]] seda vaimu ja võimu annud, punugu nemad laulupärgi ka neist [[lill]]edest, mis esivanemate vanalt väljalt nopitud, aga selle uuema aja kunsttöö kõrvas jäetagu esivanemate oma ja päris vanavara rikkumata järje pääle ja hoietagu hellaste alale; sest tõuseb tõsine ja jäädav tulu teadusemeestele ja luuletajatele ühtlasi.
* Õnnis lauluisa [[Kreutzvald]]ki on oma lau­lude üleskirjutustele sellega suure kahju teinud, et ta neid tihti muutnud ja oma luuletustega seganud. Teaduse põllul on tema materjaal sedaviisi hinnast kahetsemiseväärt jau kautanud. Niisamati on väga kahetseda, et ta neid rahva­laulusid, milledest ta oma [[Kalevipoeg|Kalevipoja]] lõi, mitte nende algu­päralises mundris alale ei ole hoidnud ja järele jätnud. Kalevipoega lugedes ja teaduslikult tarvitades peab uurija tihti üsna kahevahel olema, mis päris vana Eesti mälestus ja mis auus lauluisa omast pääst luuletanud ehk juure lisanud.