Henriku Liivimaa kroonika: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Wkentaur (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
'''Henriku Liivimaa kroonika''' ([[ladina keel|ladina]] "Heinrici chronicon Livoniae" või "Origines Livoniae") on arvatavasti preester Henriku (ka Läti Henriku) kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ja tõenäoliselt ajavahemikus 1224–1227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. See on varaseim säilinud ulatuslik kirjalik allikas Eesti ajaloo kohta.
 
* Aga Koiva jõesuus sattusid neile saarlased vastu ning sööstsid neile kallale, need võtsid kinni tema, ta poisi ning mõned liivlased ja viisid oma röövlaevadel minema. Ja nad tulid Adjajõe kaldal maale ning piinasid need seal metsikult surnuks. Kui preester nimelt palet taeva poole tõstes koos oma õpilasega oma palveis Jumalale[[Jumal]]ale kiitust kuulutas ning tänuohvrit tõi, peksid nad neil mõlemal oma nuiadega [[pea|pää]] ning selja puruks ja pilkasid, pajatades: "Laula, laula, pappi!"
** Henriku Liivimaa kroonika, XVIII, ladina keelest tõlkinud Julius Mägiste, 2008
* Jõesuus tulid talle vastu saarlased, tungisid talle kallale,ja võtnud tema koos ta poisikesega ja mõningate liivlastega kinni, viisid oma röövilaevadega minema ja, läinud Aģe [[jõgi|jõel]] kaldale, piinasid teda seal mitmesuguste piinadega. Kui ta nimelt taeva poole pöördunult koos oma õpilastega oma palvetes issandale kiitust kuulutas ja tänu avaldas, mõnitasid nemad, pekstes mõlemat oma nuiadega pähe ja selga, lausudes: „Laula! Laula! Pappi”.
** tõlkinud Richard Kleis
** {{halliga|Et occurrentes ei in ore fluminis Osilienses irruerunt super eum et captum cum puerosuo et Lyvonibus quibusdam eum deduxerunt in pyraticis suis et in Adya flumine litus ascendentes diversis eum ibi tormentis cruciaverunt. Cum enim in celum intentus orationum suarum ad Dominum cum scolare suo funderet laudes et gratiarum ageret actiones, ipsi caputet dorsum utriusque clavis suis percucientes, irridebant dicentes: ’Laula! Laula! Pappi'}}
11. rida:
 
== Kroonika kohta ==
* Läti Henriku kroonika ei kuulu [[keskaeg|keskaja]] tuntumate hulka, kuid ta on [[fakt]]itihe ja [[stiil]]ilt omapärane. Viimast kas või oma piibli[[tsitaat]]ide paljususelt. [[Piibel]] oli keskaja kroonikutele üldse armas, aga Henrik lööb teised üle: tema Piiblist pärit väljendite arv ületab tuhande. Kroonikas on nagu põimunud kaks [[tekst]]i: Henriku jutustus 13. sajandi alguse Baltikumis toimuvast ja Piibli sõnum sündmustest muistses [[Lähis-Ida]]s. Ordurüütlid kõnelevad [[Iisrael]]i meeste sõnul, [[paganad]] tsiteerivad muistseid vilisteid ja koos [[Tarapita]]ga langeb [[Egiptus]]e vaarao. Tulemuseks on ilmaliku [[ajalugu|ajaloo]] (Liivimaal toimuva) ja püha ajaloo (piibliteksti) sulam: kogu [[elu]] on kahekordne, miski ei toimu ainult siin ja praegu, täna, Tartus[[Tartu]]s või Eestis[[Eesti]]s, vaid peegeldab [[paradiis|taeva]] ja [[põrgu]] igavest võitlust. Nii tookord, nii ka nüüd. [[Inimene|Inimese]] ülesandeks on selgusele jõuda, mis temas on taeva ja mis põrgu osa. Ning siis oma põrgu-osast loobuda. Henrik ei filosofeeri, kuid see on ta [[filosoofia]].
** [[Jaan Undusk]], [https://epl.delfi.ee/kultuur/eesti-lugu-henriku-liivimaa-kroonika?id=51146432 "Eesti lugu: Henriku Liivimaa kroonika"] Eesti Päevaleht, 24. oktoober 2008