Roosa: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
 
 
* Ära usalda kunagi [[naine|naist]], kes kannab helelillathele[[lilla]]t, ükskõik, mis eas ta on, või naist üle kolmekümne viie, kes armastab roosasid linte. See tähendab alati, et neil on [[minevik]].
** [[Oscar Wilde]], "[[Dorian Gray portree]]"
 
* Parema meelega lamaksin nõjatoolil või istuksin kõrgel [[rand|rannal]] [[roos]]ipõõsaste all, [[lõhn]]ast joovastatuna, oma [[silm]]adele puhkust andes vahelduvatel värvidel, mis hakkavad [[punane|tulipunasest]] ja lahtuvad kõige õrnemates varjundites helevalgessehele[[valge]]sse. Just sääl, kus kahvatu roosa lõppemas, et [[valge]]levalgele maad anda, peatab mu [[pilk]] iseäralise püsivusega, nagu püüaks ta paiga leida, kus roosa lõppenud, aga valge alles hakkamata: otsin ja otsin ning [[unistus|unistan]] nukruses, mis nagu asjatu ja olutu, mis ei millestki teki ja mida millegagi ei või kaotada.
** [[A. H. Tammsaare]], "Varjundid", 8. aprill (1917)
 
 
<poem>
[[Kleit]] hele[[sinine]] ja [[seelik]] roosa -
noist kahest valima pean kelle,
sest armsad mõlemad mu [[süda]]melle
17. rida:
Vist oleks õndsam eneselle
truuks jääda nii kui bernardiin
keskajal palvetaden [[aed|aian]] sellen
Kolmainsale, tonsuuri pleekiden.
Kaks kleiti: helesinine ja roosa,
28. rida:
<poem>
Kui lõhnav roosasiidi päevavari
Mu üle ümardumas [[õunapuu]]
</poem>
* [[Marie Under]], "Stanssid" kogust "Sinine puri". Tallinn: Siuru kirjastus 1918
34. rida:
 
<poem>
Ringutand välja end [[päike]] pilvi[[pilv]]i roosa [[padi|padjust]],
orgude rüppe, kus kaste hõbesed [[peegel|peeglid]], ta heidab
kiirgavat naeru[[naer]]u.
Libiseb [[tuul]] violett-mustist metsade[[mets]]ade ladvust,
sõlmib vallali linte ja linikuid lehvima köidab.
Käest-kinni seisavad [[puud]] ümber kumera järve[[järv]]e,
kargena kajastava rõõm-roosa hommiku[[hommik]]u värve.
</poem>
* Marie Under, "Hümn hommikulle" kogust "Eelõitseng". Tartu: Odamees 1918
46. rida:
 
<poem>
Kuis hõõgub aia lai ja valge [[müür]]:
külm [[kivi]] nagu pehme roosa samet,
ja punapõseliselt seisvad vanad tammed[[tamm]]ed.
Kui kuldne [[tekk]] sääl [[kuusk|kuusemetsa]] viir.
 
Kuld-roosa-punane kõik vaatepiir!
58. rida:
<poem>
Täis roosat eha sinine terrass,
kus punast tülli laotand akendelle[[aken]]delle
ning purpurrätiku mu õlgadelle
[[päev]] loojenev, nii kaunilt kustumas.
</poem>
* Marie Under, "Sinine terrass"
77. rida:
 
<poem>
[[Lumi]] sajab, sajab kõige üle.
Tuttav ahastus ja meeleheit
kaugenevad, kuni enam pole.
90. rida:
mis vahe on [[Maa ja linn|maal ja linnal]]
mis vahe on joonel ja pinnal
mis vahe on tahmal[[tahm]]al ja nõel
 
mis vahe on [[luule]]l ja [[proosa]]l