Kartul: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
57. rida:
 
* Minu suved lõppesid alati umbes viieteistkümnenda juuni paiku, kui sai otsa õnnis ajapragu kartulipaneku ja [[hein]]ateo vahel, mil sai rahulikult [[raamat]]uid lugeda. Kui heinategu lõppes, tuli kartulivõtt, mis kestis vähemasti kaks kuud. Viimased kartulid maja taga hunnikus võttis [[külm]], siis teadsime, et november on saabunud. Külmavõetud kartulid loobiti sõnnikuhunnikusse, kus neist mõned mingi [[ime]] läbi [[kevad]]el siiski idanema hakkasid, moodustades seal omaette võiduka ''Homo sapiens''’i poolt hüljatud generatsiooni. (lk 180)
* 1. Alguses oli Seakartul, ja Seakartul oli Vanaema juures. Nõnda alaku [[eestlased|eestlase]] [[evangeelium]].
:2. Inimestel olgu alati käepärast kolm mõõtu[[mõõt]]u: söögikartul, seemnekartul ja seakartul. Nendega mõõdetagu maailma. Võtku see kõik omajagu [[aeg]]a.
:3. Seakartul toodagu talumehelt, kellel olgu [[peldik]]us [[ajaleht|ajalehed]]. Kaup olgu [[aus]]. Kartul püsigu kevadeni[[kevad]]eni. Kevadel kartul idutatagu. Iduga[[Idu]]ga sirgeldatagu oma nabale[[naba]]le: Idu tataguu!
:4. Nõnda lõppegu eestlase evangeelium. (lk 223-224)
** [[Valdur Mikita]], "Lindvistika.", Välgi metsad, 2015
 
{{Vikipeedia}}