Eestlased: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
45. rida:
 
* Protseduurireeglite lahutamatuks osaks on ebaharilikult pikk [[vaikimine]]. Kõik vastuolud ja möödarääkimised lahendatakse vaikimise abil: võidab see, kes kauem sõnatult [[aken|aknast]] välja vahib. Eestlased koos [[soomlased|soomlastega]] on viimased maailma alles jäänud rahvad, kes on võimelised elama täieliku sensoorse deprivatsiooni tingimustes. /---/ Seetõttu meenutavad eestlased natuke kõndivaid [[puu|puid]] või [[sokk]]idega floorat. (lk 219)
* 1. Alguses oli Seakartul, ja Seakartul oli [[Vanaema]] juures. Nõnda alaku [[eestlased|eestlase]] [[evangeelium]].
:2. Inimestel olgu alati käepärast kolm [[mõõt]]u: söögikartul, seemnekartul ja seakartul. Nendega mõõdetagu maailma. Võtku see kõik omajagu [[aeg]]a.
:3. Seakartul toodagu talumehelt, kellel olgu [[peldik]]us [[ajaleht|ajalehed]]. Kaup olgu [[aus]]. Kartul püsigu [[kevad]]eni. Kevadel kartul idutatagu. [[Idu]]ga sirgeldatagu oma [[naba]]le: Idu tataguu!