Jüri Talvet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P added Category:Eesti kirjandusteadlased using HotCat |
Resümee puudub |
||
4. rida:
* Ainult seeläbi, et siin osatakse hästi matkida mõnd „keskustes” põhjalikult läbiproovitud laadi, oleks ääre-kirjanikul, kui tahes tuntud ta oma emamaal või -kultuuris ka ei oleks, küll vaevalt lootust suurde maailmakirjandusse oma isiklikku jälge jätta.
* Mis minu enda
* Suurte
*
* Loomingule püstitatakse ametlikke ja mõistuslikke sihte, kirjutatakse manifeste ja eeskirju, sigitatakse võimustruktuure koguni vaimuväljal — see, mille üle meie lähiminevikus on üsna tulemuslikult arutlenud prantsuse sotsioloog [[Pierre Bourdieu]]. Tagajärg on see, et kaob loomingu [[vabadus]] ja algupära, eelkõige kannatab aga loomingu eetiline mõõde. Teisisõnu, loojad, kes peaksid kõnelema
* Uuest iseseisvusest alates tõlgitakse meil tormilise innuga peamiselt angloameerika massikirjandust. Vohavat rämpskultuuri söödetakse nii osavalt rahvale sisse, et see märkamatult imbub kogukonda, soosides vaimset mandumist ja allakäiku. Pole raske leida märke sellest, et vaimueliit, mis meil ju teadliku rahvuskultuuri algustest peale on üritanud rahva valgustuse ja kõrgemate eetiliste sihtide poole suunamise eest hoolt kanda, kipub känguma.
* Minus on süvenenud veendumus, et rahva või rahvuse või selle
** [https://kultuur.err.ee/303036/juri-talvet-vohav-rampskultuur-soosib-vaimset-mandumist Intervjuu ajakirjale Looming, nr 11/2014]
<poem>
'''[[Armastus]]'''
on [[käsk]], nii mõtles
Kierkegaard. Parem aga
on, mõtlen, armastada
käsust välja tegemata.
Ära tundes
vastates
[[veri|verest]] vereni,
olgu üles,
olgu alla
35. rida:
<poem>
/---/
[[Teater|Teatrid]], [[tempel|templid]], [[sild|sillad]] karjatades lagunemas koost,
kui pomme pillub Ida, Lääs. (Näod naerukil ja
ruutmeetril [[mees]] ja [[naine]], tütreid kaks, nii nagu vankri seest
üks titt sind targalt kaeks – vast kotta astund [[lumi|lumest]].) Mida veel?
turg: Petka, [[Peipsi]] [[sibul]],;
kel all, kel [[Derrida]] (mul Rocinante), [[sõber|sõbrad]], õppetool,
[[sammal|samblasse]] kasvand [[Rootsi]], [[Supilinn]]. (Üks naine silmi teeb.)
Põrm, oma keskpaik leia! Siin on see: siin Eesti ennast loob.
</poem>
53. rida:
<poem>
Fado tähendab saatust: O muundub
U-ks mis [[pea]] alaspidi alla
hämarusse ripub Põhja aga ei olegi –
põhjast kostab hoopis Sibeliuse kurba
60. rida:
kõiksus Enne viiendat keisririiki
oli kuues Sealgi elas ja luuletas
[[Fernando Pessoa]]
aga tema nimi oli hoopis João Areia
maakeeli [[Juhan Liiv]]
</poem>
* “*** Portugali sõnad väänlevad…” kogust “Eesti eleegia ja teisi luuletusi” (2014)
|