Jüri Talvet: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
* Ainult seeläbi, et siin osatakse hästi matkida mõnd „keskustes” põhjalikult läbiproovitud laadi, oleks ääre-kirjanikul, kui tahes tuntud ta oma emamaal või -kultuuris ka ei oleks, küll vaevalt lootust suurde maailmakirjandusse oma isiklikku jälge jätta.
* Mis minu enda [[luule]]tusi puudutab, siis mõistagi on mul olnud tublisti tegemist, et vastu seista hispaania luule otsemõjudele. Varajastes kogudes ma seda veel ei suutnud, mul ei olnud veel oma isiklikku häält. Sellest hoolimata leidub seal ka üksikuid õnnestumisi.
* Suurte [[müüt]]ide õõnestamist ja lagundamist nimetatakse tänapäeva moodsa kultuuriteaduse keeles dekonstruktsiooniks. Minu meelest on igasugune dekonstruktsioon, kui selles vähegi nähtub järjekindlust, samaaegselt ka millegi — kas või tühjuse-, absurdi- või nihilismi-müüdi — ülesehitamine, seega konstruktsioon.
* [[Ettemääratus]]e ja [[saatus]]e skeemid tõrguvad enam kui tihti töötamast, sest [[elu]], kuniks seda on, ei allu [[teooria]]le, võib üha üllatada.
* Loomingule püstitatakse ametlikke ja mõistuslikke sihte, kirjutatakse manifeste ja eeskirju, sigitatakse võimustruktuure koguni vaimuväljal — see, mille üle meie lähiminevikus on üsna tulemuslikult arutlenud prantsuse sotsioloog [[Pierre Bourdieu]]. Tagajärg on see, et kaob loomingu [[vabadus]] ja algupära, eelkõige kannatab aga loomingu eetiline mõõde. Teisisõnu, loojad, kes peaksid kõnelema [[Jumal]]aga või absoluudiga ja seeläbi tekitama mingeid vastuseid olemasolu [[kõrb]]es, panevad oma toodangu teadlikult müüki vaimuturul, mille mehhanismid ei erine muude maiste [[turg]]ude omast.
| |||