Kristiina Ross: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Dfs |
Resümee puudub |
||
7. rida:
* Arvatavasti saab ka [[teadlane|teadlasi]] aretada ja peabki aretama. Praegu seda ju tehaksegi, ainult et väga sihikindlalt just süvenemisele vastassuunas, eklektilisuse ja pealiskaudsuse poole. Kogu tülgastuseni paljuräägitud projektipõhisus lihtsalt sunnib niisuguse suhtumise peale. Oskus kõike lennult haarata, pidevalt ümber orienteeruda ja uute olukordadega kohaneda on kindlasti oluline ja tarvilik [[kunst]], aga see võiks jääda ettevõtluse, [[äri]] jms asjaliku tegutsemise maailma.
* Mina olin noor ja uljas ja peaaegu lootsin sellise väljaandega [„Heebrea keele õpik algajatele” (1985)] näiteks meie instituudi tollast direktorit Endel Sõkla natukene ärritada. Sõgel kahjuks ei pannud väljaannet üldse tähele. Ja praegu vaadates ei kannata see õpik metoodiliselt muidugi üldse mingit kriitikat,
* Praegu süvenev suhtumine, et [[inglise keel]]es on võimalik kõigest osa saada, on eksitav lihtsustus. Igal humanitaaril võiks olla vähemalt üks oma mitteinglise- ja mitteemakeelne [[kultuur]], mida ta veidike tunneb, et laiemast pildist üldse mingit ettekujutust saada. Ja tajuda, et [[emakeel]] ja inglise keel on kumbki ainult üks võimalus asju näha.
* [[Läti]] kultuurilugu tundmata on praktiliselt võimatu eesti kultuuriloos toimunut millegagi suhestada.
* ... üldiselt on tõlgitava ja [[tõlkija]] vastastikuste suhete kohta väga raske öelda, kumb kummaga manipuleerib. Montaigne on sedagi öelnud, et [[teadmine|teadmised]] erinevad igasugusest muust kaubast selle poolest, et teisi asju saab inimene endale soetada ja alles pärast soetamist otsustada, kas ta seda kasutab või mitte, aga kord juba soetatud teadmisest pole enam kuidagi võimalik lahti saada. Mingis mõttes [[idee]]d ja mõttevoolud nagu kasutaksid meid eluspüsimiseks, paljunemiseks ja arenemiseks ära, mitte vastupidi.
* Järjepidevusele ja kompetentsi katkematusele rajatud tegevusi tuleb kirjeldada, nagu koosneksid need erinevatest, omaette
* Samas, ega ingliskeelsed ülevaated ju lausa kuradist ei ole. Neid on kindlasti vaja vahekokkuvõtete ja tutvustustena. Küsimus on lihtsalt proportsioonis ja selles, mis on primaarne. Eesti humanitaarias peaks eestikeelne uurimus kindlasti ülimuslik olema. Sellel alal peaks mõtlema eesti keeles, kui me ei taha iseennast eksootiliseks objektiks taandada.
* Eneseväärikusega [[kultuur]] ja traditsioonid tekivad sajanditepikkuse
** [[Marju Lepajõe]], [http://kjak.eki.ee/ee/issues/2015/6/654 Kristiina Ross 60: "XX ja XXI sajandit ma ei tunne"], sünnipäevaintervjuu, Keel ja Kirjandus 6/2015
* [[Keel]] on pinnavirvendus, milles peegeldub nii kogu selle keele kõnelejaskonna [[ajalugu]] ja mõttemaailm kui ka iga üksiku kõneleja päritolu ning [[mõtlemine]]. Nii kogukonna kui indiviidi ajalugu ja mõtlemine avalduvad keeles kaudselt ja varjatult, on selle pinnavirvenduse ehk kõneldava ja kirjutatava keele all peidus.
* Nii nagu keele kui terviku arenemine peegeldab [[ühiskond|ühiskonna]] mõttelaadi, kajastab ka iga üksiku inimese kõneldav ja kirjutatav keel seda, kuidas see inimene mõtleb: kas ta mõtleb loogiliselt ja sidusalt või on tema mõttemaailm kaootiline ning segane ja ta ei anna ka ise endale päris täpselt aru, mida ta mõtleb.
* Asjaolust, et kui inimene ei suuda korrastatult mõelda, ei suuda ta moodustada ka korralikke [[lause]]id, ei saa siiski järeldada, et ladus ja lihvitud keel annaks ilmtingimata tunnistust täpsest ja loogilisest mõtlemisest. Laused võivad olla väga kaunid ja libedad, aga täiesti tühjad, nii et pealispindse keelelise korrektsuse all ei olegi mingit [[mõte]]t või [[tähendus]]t.
* Võiks arvata, et stagneerunud, stampidega keel on iseloomulik peamiselt stagneerunud ühiskonnale. Ometi tekib ka murranguaegadel hulgaliselt tühje moesõnu. Võib-olla esmakasutaja teab, mida ta ühe või teise väljendiga öelda tahab. Aga hiljem läheb see käibele nagu mingi võluvormel.
** [https://www.sirp.ee/archive/2001/05.01.01/Sots/sots1-2.html Hea keel ja hea mõtlemine]. Sirp, 5. jaanuar 2001
==Välislingid==
| |||