Loomingu Raamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida:
* Üsna ootamatu uudis oli Eesti Vabariigi iseseisvumine 1991. aastal. Mäletan, et lugesin parajasti Pandelis Prevelakise „Ühe linna kroonikat”, mille oli uuskreeka keelest tõlkinud [[Kalle Kasemaa]], kui mulle öeldi, et Eestimaa on juba mitu kuud vaba. Mina muidugi rõõmustasin, et raudne eesriie on murtud, ja olin kindel, et nüüdsest hakkab „Loomingu Raamatukogu” ilmuma mitte enam 52, vaid vähemalt 300 numbrit aastas. See oleks olnud täiesti normaalne ja katnud kenasti ühe tõelise vaimuinimese napid vajadused. Aga paraku selgus, et ka kodanlikus vabariigis on [[kultuur]]ile määratud vaeslapse osa.
** [[Andrus Kivirähk]], [https://kultuur.err.ee/315583/andrus-kivirahk-eaka-haritlase-juubelikone "Eaka haritlase juubelikõne"]. ERR, 27. jaanuar 2017
* Loomingu Raamatukogu oli vastupanu võimaluste piires, solidaarne sabotaaž süsteemi vastu, niipalju kui see võimalik oli. See oli igapäevane tsensuuri piiride järelekatsumine. Ja tuleb au anda vastutajaile, kes seda igapäevast Damoklese mõõka pea kohal kandsid. Sest kunagi ei võinud teada, milline on vahikoerte reaktsioon. Ja eriti tähendusrikas oli see, et täna oma mälestusi jaganud peatoimetajaist ei pidanud keegi häbenema.
** [[Mati Sirkel]], „Kultuur contra lollus”, Postimees 19. jaanuar 2007.
==Välislingid==
| |||