Tiit Hennoste: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
6. rida:
* Kui pead lugema hordide kaupa [[pealkiri|pealkirju]], mis ajavad lihtsalt naerma, siis pole ju vigagi. Kui pead lugema hordide kaupa pealkirju, millel pole suuremat pistmist lugude sisuga, siis ei usu enam seda, mis [[ajaleht|leht]] kirjutab. Noh, see on lehe enda asi, tahab ta olla [[usaldus]]väärne või mitte. Kui loed hordide kaupa pealkirju, kus on ühendatud need kaks omadust ja lisatud otsa [[metafoor]]id, millest mitte midagi aru ei saa, siis ei usu enam peatoimetaja juttu sellest, et nende lehes on [[toimetaja]]d tegelikult ikka veel palgal. Majanduskriisi aeg ikkagi. Kui aga neile lisaks loed hordide kaupa pealkirju, mille verbide loendi moodustavad piitsutama, nüpeldama, hambaid näitama, küttima, nottima jms, siis ei ole see enam ajalehe, tema toimetajate või suvalise lugeja asi. See on selge sõnum [[ühiskond|ühiskonnale]], milliseid väärtusi need lehed kuulutavad.
** [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eestimaa-elu-taehelepanu/ "Eestimaa Elu Tähelepanu!"] Sirp, 16.04.2009
* Humanitaarteaduse [[keel]] on kirjakeel nagu [[teadus]]es ikka. Ka humanitaaria loob uusi inspireerivaid [[sõna|sõnu]], mõisteid ja [[metafoor]]e. Aga tema vastuhaku tuum on [[võim]]u keele salavedrude ja manipulatsiooni paljastamine, et tuua [[valgus]]e kätte näiteks see, kes on see meie, kes pole kunagi nii hästi elanud, ja milles seisneb see hea elamine.
* Aga vastuhaku kõrval on alati olemas ka mugandumine võimukeelega. /---/ See võib väljenduda irvitamises [[feminism]]i keelelise korrektsuse [[ideaal]]ide üle ja suhtumises võru kirjakeelde kui ohtlikku separatismi. Mugandumise serv on aga loobumine oma keelest ja selle asendamine võimu pakutava keelega.
* [[Kirjandus]]e keelelise mugandumise tuum on kirjakeelsus ja normimeelsus, keelelise uuenduse ja ebakorrektsuse vältimine. Humanitaaria mugandumine on vabatahtlik võimukeelsus, mis tähendab siin ja praegu [[eesti keel]]e asendamist [[inglise keel]]ega.
* Inglise keel ei ole teaduse neutraalne ''lingua franca''. Inglise keel on teadusliku võimu keel, mida kannavad teaduslikku võimu omavad [[ühiskond|ühiskonnad]]. Eesti teaduskeele asendamine inglise keelega ei teeni [[inimkond]]a kui tervikut, vaid teaduslikku kolonialismi.
* Kirjanduse mugandumine võimuga on keelelistest uuendustest loobumine, humanitaaria mugandumine aga oma kirjakeelest loobumine. Mugandumine on kerge. Vastuhakk ja selle tuumaks olev loomine nõuab alati vaimset ja eetilist pingutust.
* Eesti keel on olnud võimu keel väga lühikest [[aeg]]a. Aga ta on olnud aastasadu loova vaimu keel, rahvalaulust tänase kirjanduse ja humanitaariani. Kui eesti keelt ei kasutata enam võimu keelena, ei juhtu mu arvates suuremat midagi. Kui seda ei kasutata vaimu keelena, siis jääb eestluse loomine seisma ja eestlase saatuseks saab vaimne [[surm]] selle sügavamas mõttes.
** [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/2740 "Keel, võim ja vaim"]. Universitas Tartuensis, juuli 2020
==Tiit Hennoste ja tema (aja)kirjanduslik masin. Vestlus [[Kajar Pruul]]iga==
| |||