Luise Vaher: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
11. rida:
* „Emajõe jutustus“ ja „Rindeõde“ on kindlasti olnud aluseks sellele, et leksikonis tuuakse esile „rõhutamine, et inimese üle ei saa otsustada ainult ankeedi järgi“; juba neis „ühineb panoraamne avarus pineva huviga peategelase arenguloo ja elukäigu vastu“; juba neis on kasutusel „lopsakas ja turrakas kõnepruuk“. Aga sellest ei ole piisanud, et tagada Vaherile paigake tagasivaatavas nõukogude eesti kirjandusloos, rehkenduse lõpptulemusena ei ole ta XXI sajandil kirjanduskaanonisse alles jäänud isegi mitte embleemina. Tal puudus koguni oma Wikipedia leht, kuni see 2018. aastal Miljon+ kampaania raames loodi. See ei kujuta endast ilmtingimata ebaõiglust, mida tuleks parandada. Võib üsna rahulikult öelda, et suuresti on põhjus selles, et Vaher lihtsalt ei ole piisavalt hea kirjanik.
** [[Johanna Ross]], [https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/61275/ross_johanna.pdf?sequence=1&isAllowed "Aira Kaalust Mari Saadini: Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid"], lk 115
 
==Kirjandus==
* Kristo Nurmis. [https://keeljakirjandus.ee/ee/uncategorized/seltsimees-vaheri-kusimus/ Seltsimees Vaheri küsimus. Nõukogude subjektsus Luise Vaheri 1941. aasta päevikus I] ja [https://keeljakirjandus.ee/ee/uncategorized/seltsimees-vaheri-kusimus-2/ II]. Keel ja Kirjandus nr 3 ja 4 2020
 
==Välislingid==