Romaan: erinevus redaktsioonide vahel

** [[Mihhail Bahtin]], "Eepos ja romaan". Tõlkinud [[Pärt Lias]]. Rmt: M. Bahtin, "Valitud töid". Tallinn: Eesti Raamat 1987

 

* Tegelikult olid kõik suured eksistentsiaalsed teemad, mida [[Martin Heidegger|Heidegger]] analüüsib teoses "Olemine ja aeg", pidades neid eelneva Euroopa [[filosoofia]] poolt kõrvalejäetuiks, avastatud, kujutatud ja valgustatud nelja aastasaja romaanides /---/. Üksteise järel avastas romaan talle omasel viisil ja talle omase loogika järgi eksistentsi erinevaid tahke: koos [[Cervantes]]e kaasaegsetega mõtiskleb ta, mis on seiklus; koos Samuel Richardsoniga hakkab ta vaatlema "seda, mis toimub seespool", paljastama tunnete salaelu; koos [[Balzac]]iga avastab ta [[inimene|inimese]] juured ajaloos; koos [[Flaubert]]'iga uurib ta igapäevaelu ''terra''t, mis selle ajani oli olnud ''incognita''; koos [[Tolstoi]]ga huvitub ta irratsionaalse sekkumisest inimese otsustesse ja käitumisse. Ta juurdleb [[aeg|aja]] üle: tabamatu möödunud [[hetk]]e üle koos [[Marcel Proust]]iga, tabamatu olevikuhetke üle koos [[James Joyce]]'iga. Ta küsib koos [[Thomas Mann]]iga, mis osa on [[müüt]]idel, mis iidsete aegade kaugusest juhivad meie samme. Ja nii edasi. (lk 12-13)

* Inimene ihaldab maailma, kus hea ja halb oleksid selgelt eristatavad, sest tal on kaasasündinud ja vastupandamatu soov enne mõistmist kohut mõista. Sellele soovile rajanevad [[religioon]]id ja [[ideoloogia]]d. Need suudavad romaaniga leppida üksnes siis, kui tõlgivad tema suhtelise ja kahemõttelise kõne oma vastuvaidlemist välistavasse ja dogmaatilisse keelde. (lk 14)

* Ainus kontekst, milles võib tabada mingi romaani väärtust, on euroopa romaani ajalugu. Romaanikirjanik ei pea aru andma mitte kellelegi peale Cervantese. (lk 120)

** [[Milan Kundera]], "Romaanikunst". Tõlkinud Triinu Tamm. Loomingu Raamatukogu 11/12 1998

{{Vikipeedia}}